Viis pühapäevast hetke

Kui Jaanika palus mul kirja panna ühe päeva viis hetke, plaanisin asja tõsiselt võtta ja iseendale fotoväljakutse esitada. Läks aga teisiti. Nikon jäi kappi, aga meeldejäävaid hetki mahtus tänasesse päeva rohkemgi. Õnneks oli mul vähemalt telefon käepärast.

Hommikul vaatan esimese asjana üle, mis minu pisikeses ürdiaias toimub, kas mõni taim vajab vett jne. Nagu näha, on laud "beebidele" kitsaks jäänud, aga õue ma neid veel ümber istutada ei saa. Öösiti langeb temperatuur jätkuvalt miinuse poolele ning päevalgi sajab justkui sinisest taevast nii lund kui ka rahet. Igatahes olen südames täielik näpud-mullas-inimene ning kuigi Raunot ärritab, et taimede tõttu ei taha me ise laua taha ära mahtuda, teeb see rohelisus iga hommiku natuke rõõmsamaks.

Eile õhtul tuli välja Beyoncé'i järjekorras kuues sooloalbum ning taas suutis ta oma fänne üllatada. Minu jaoks on Beyoncé'i looming pop culture at its best. See on tegelikult naljakas, kuidas ikka ja jälle singlid ning isegi terved albumid lekivad, kuid B. suudab välja anda 12 loost koosneva albumi pluss sinna juurde kuuluva lühifilmi ilma et avalikkus teaks, mis toimub. Kuulasin täna "Lemonade'i" kolm korda otsast lõpuni läbi, aga just see esimene koos filmiga vaatamine-kuulamine jäi kõige eredamalt meelde. Filmis kõlavad ka somaali-briti luuletaja Warsan Shire´i kirjutatud read, millele B. hääle annab. Beyoncé'ile on tihtipeale ette heidetud, et ta keeldub intervjuudest, kuid uus album on vägagi isiklik.

Ja muidugi ei saa unustada seda tööd, mida B. teeb "musta" kultuuri populariseerimise ja naistesse eneseusu sisendamise nimel. Visuaalselt on nii valgenahaliste kui ka meeste roll tunnipikkuses "Lemonade'is" peaaegu et olematu.

“Lemonade” is “based on every woman’s journey of self-knowledge and healing.” (Tidal)

Nostalgia. Käisime täna üle pika aja rannas. Talvel pole seal eriti midagi teha, aga nüüd on jää viimaks sulamas ja loodus jälle ellu ärkamas. Siinsel rannal on meie jaoks eriline tähendus. Isegi varakevadel tunnen seal sumedate suveõhtute hõngu, sest meenuvad väga paljud ilusad mälestused meie suhte algusaegadest. 

Igapäevased jalutuskäigud. Kõndimine võrdub minu jaoks teraapiaga ning eriti mõnusad on need hommikud, kui Rauno kaasa viitsib tulla. Täna oli selline päev ning kokku sai läbitud üle kümne kilomeetri. Kohe meie kodu lähedal paikneb Hankamäki, mis tähistab Savo ja Häme vanade hõimude vahelist piiri. Alati, kui kõndima lähen, tahan ka mäe tipus ära käia. Hankamäelt avanevad vaateid olen Instagramis korduvalt jaganud, kuid seekord käisime uusi radasid avastamas ning mulle jäi silma hoopis teistsugune pilt.

Ma armastan hästi süüa – tüüpiline sõnn. Kevad märgib minu elus salatihooaja algust, sest ilmad on soojad ja rammus toit ei taha enam alla minna. Olen leidnud sellise mõnusa põhiretsepti, mida vastavalt tujule mõne toekama lisandiga täiustan. Minu lemmiksalat sisaldab erinevaid salatilisi (jääsalat, rukola, spinat, mangoldi vms) paprikat, kurki, sibulat, röstitud päevalilleseemneid ning porgandit. Pluss neitsioliiviõli, soola, pipart, mett ning sorts äädikat/sidrunimahla. Tänasesse salatisse lisasin ka natuke tatart ning suitsulõhet.

Üks tore pühapäev. Viis hetke.