Ja sel puhul nägin ka mina lõunalauaga natuke rohkem vaeva. Olgugi et sööjaid oli ainult kolm ja Rauno "toorest" kala ei söö, st heeringast ja kiluvõileibadest hoiab ta näpud eemale. Koogi välimusega ma päriselt rahule ei jäänud, aga natuke kodusem tunne tuli küll.
24. veebruaril tunnen alati koduigatsust. Nii ka täna.
Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,
Vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge
Ja kummalised nende laululood.
(sõnad Peeter Volkonski)
#EV98
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar