It / See (2017)

Meil on sõpradega selline traditsioon, et kokku saades võtame alati mõne õuduka ette. Seekord osutus valituks "See", millest Rauno treileri põhjal vaimustusse sattus. Ma olen Stephen Kingi lugenud küll, aga "It" pole mulle kätte sattunud. Teiste arvamuste põhjal jääb igatahes mulje, et raamat on filmist parem, aga keda see ikka üllatab. Raamat teeb alati (no 99% juhtudest) ekraniseeringule ära. Küll aga on "See" on püstitanud erinevaid rekordeid, muuhulgas tõusnud läbi aegade edukaimaks õudusfilmiks. 

Klounid mulle ei meeldi ja nö klounihorroril põhinev "See" neid kohe kindlasti sümpaatsemaks ei muuda. "See" on ka film, mida on keskmisest keerulisem arvustada. Olen näinud kordades õudsemaid õudukaid, mis aga koheselt ununevad. Kui mõned üksikud kohad välja arvata, polnud "See" minu jaoks klassikalises mõttes hirmus, vaid pigem häiriv. Selle väga omapärane ja võimas visuaalne pool jääb kummitama. Ei imestaks, kui kloun nimega Pennywise (Bill Skarsgård) mulle kunagi unes külla tuleb. Olen hästi palju negatiivseid arvustusi lugenud, aga meile kõigile meeldis, sest see oli nii teistsugune. 

Meeldis, et pahad asjad ei juhtu vaid ööpimeduses. Ka päise päeva ajal võib koll põõsas verise käega lehvitada.

Meeldis, et peaosas on lapsed, mis teeb nende lollid otsused (mis kuuluvad iga õuduka juurde) talutavamaks.

Meeldis, et "See" on konkreetselt in-your-face. Mitte selline õudukas, kus tuleb alles viimasel minutil välja, millise kolliga on tegu.

Meeldis, et Pennywise oli just see. Tõeliselt vastik, ettearvamatu ja samas natuke naljakas.

Ei, me ei karjunud hirmust, ent pärast filmi lõppu arutlesime mõnda aega erinevate üksikasjade üle. Kui järg välja tuleb, vaatame kindlasti ka selle ära.