The Handmaid's Tale / Teenijanna lugu (2017) – sõltuvusttekitav hoiatus

Tänavused Emmyd viisid mind veel ühe põneva seriaali juurde. "The Handmaid's Tale" tegi ajalugu, sest see on esimene striimitud sari, mis viis muuhulgas koju ka parima draamasarja auhinna.

Lugu põhineb Margaret Atwoodi maailmakuulsal romaanil ning näitab meile tulevikku, kus naistest on saanud igasuguste õigusteta sünnitusmasinad, kel pole isegi nime. Just nii palju teadsin sarja sisust, enne kui seda vaatama hakkasin. Esimene osa oli piisavalt kõhe, et mõtlesin juba pooleli jätta, kuid miski sundis mind jätkama. Lõpuks neelasin terve esimese hooaja vaid paari päevaga alla.

Peaosas on Elisabeth Moss (June), kelle tegelaskuju jättis mind esialgu kummaliselt külmaks, võludes mind see-eest hiljem täielikult. Mulle jäi silma hoopis tulise iseloomuga Moira, keda mängib Samira Wiley. June ja Moira on parimad sõbrannad.

Kahtlustan, et "The Handmaid's Tale" muutuks kiiresti liiga väsitavaks/süngeks, kui kogu tegevus toimuks vaid olevikus ehk USA territooriumile rajatud totalitaarses Gileadi vabariigis. Gileadi juhivad rikkad mehed, kelle kõrval seisavad nende sinisesse riietatud viljatud kaasad (sest probleem p e a b olema naises). Punastes rüüdes teenijannad on need, kel tuleb neile lapsi sünnitada. Vägistamist kutsutakse pidulikult tseremooniaks.
Õnneks pakutakse tagasipõikeid aega, mil kehtisid veel meile tuttavad ühiskondlikud normid. Ent samas on see teekond selle maailma murenemiseni. Mulle jäi eredalt meelde, kuidas asjad hakkavad viltu kiskuma ning vihkamine võtab võimust, kuid ometi tahavad kõik uskuda, et negatiivsed muutused on ajutised ja tuleb lihtsalt korraks ära kannatada. Üks kole pisiasi (ähvardus, solvang, otsus, väide, tegu) korraga. Aga mis saab, kui see ei lõpe?

Ja äkki olemegi päevas, kus June pole June, vaid Offred ehk Of-Fred, sest Fred on mees, kellele ta kuulub. Rääkimata sellest, et kunagi oli June'il ka oma pere. Väike tütar ja armastav abikaasa. Nende saatusest pole tal aimugi.

Seriaal jõudis ekraanile "täiuslikul" ajal, mil USAs on võimul kloun, kelle naisi alandavad ütlused on juba ammu kurikuulsaks saanud. Samas on Gileadi kõrvutatud ka ISISega, mis tähendaks, et sarja üheks eesmärgiks on hoopis pagulaste suhtes empaatia tekitamine. Igatahes on 1985. aastal välja antud romaani sisu täna päevakajalisem kui kunagi varem. Ja mul on väga hea meel, et "The Handmaid's Tale'i" saadab suur edu, sest nii jõuab see õõvastav lugu, mis on tegelikult hoiatus, massidesse.

PS. Mitte ükski teine sari pole suutnud seksi minu jaoks nii ebaseksikaks muuta. Isegi mite GoT (mis selle aasta Emmydelt kõrvale jäi), kus seda harrastavad lähemad ja kaugemad sugulased.