PAGES

16. jaanuar 2019

Kurikuulus "Bird Box" (2018) – vaid pinnavirvendus

Pole vist inimest, kes "Bird Boxist" mitte midagi kuulnud poleks. Režissöör Susanne Bieri postapokalüptiline linateos on saanud ekraani ette isegi need, kes sellest žanrist muidu laia kaarega mööda lähevad. "Bird Boxi" vaadatakse kas või sel põhjusel, et näha, mis film ajas noored nii hulluks, et nad üritavad muuhulgas pimesi autot juhtida (#BirdBoxChallenge). Igatahes tegin minagi eile (jälle) Netflixi konto, sest kaua me ikka nii elame, et "Bird Box" nägemata.
Paljulubava algusega "Bird Box" on igati kaasahaarav, kuid rõhusetus on minu meelest vales kohas ja film proportsioonist väljas. Esimesed päevad/nädalad ja mitmed igavad ning minu silmis ebaolulised tegelased, kelle surm on põhimõtteliselt ette teada, saavad teenimatult palju tähelepanu. Just selle arusaamatu lahenduse tõttu mõjub suure potentsiaaliga "Bird Box" nagu pinnavirvendus, mis tuleb ja läheb.

Kui taheti tuua sisse mehe ja naise vaheline armastuslugu, mitte keskenduda vaid emaarmastusele, siis võinuks sellesse ka panustada. Hetkel jääb Malorie (Sandra Bullock) ja Tomi (Trevante Rhodes) vaheline suhe minu silmis pinnapealseks ja on lootusetult ettearvatav. Oluliselt parema filmi saanuks, kui loo keskmes olnuks üksnes emaarmastus. See teekond, kuidas naisest, kes kaalus oma tulevase beebi ära andmist, sai hoopis emakarulikult tugev vanem lausa kahele lapsele (pluss kollid muidugi, sest nendega olin kordki rahul). 
Lapsed paistavad "Bird Boxis" nagu rekvisiidid, kelle kasvule ja hingemaailmale mingit tähelepanu ei pöörata. Nende töö on olla muinasjutuliselt armsa välimusega abivahendiks, et pugeda südamesse neile, kel endalgi pere. Ja see võte toimib tegelikult päris hästi, sellega ma ei vaidle.
Mulle meeldis, et kollide olemus jääb saladuseks ja et nende rünnakuks on sõnulseletamatu kurbus/hirm, mis meenutas mulle kui HP fännile "Harry Potteri" raamatutest tuttavaid dementoreid. Ka see, et kollide nägemisele järgneb kohene ja vältimatu enesetapp, mõjus värskelt,

Viimaks õudukas/thriller, mille lõpus mõtlesin, et oleks tahtnud rohkem, mitte vähem teada. Mitu küsimust jäeti õhku, seega üldse ei imestaks, kui "Bird Box" järje saaks. Ent Netflixi toodangult ootasin rohkemat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar