Mõnusalt tempokas "The Big Short" sobib eriti hästi kõigile, kes armastavad sisukaid filme, et samas on liiga väsinud, et midagi väga tõsist ette võtta. See on draama, mis ajama naerma ning mida on kerge vaadata, ehkki teema on raske. Aga õnneks hoiab Adam McKay ennast tagasi ja see viha ning masendus, mis režissööri on motiveerinud, hakkab vaatajat kummitama alles lõputiitrite ajal.
Filmis kasutatakse k e e r u l i s t sõnavara, sest ka Euroopat tugevalt raputanud kriisi telgitaguste paljastamiseks tuleb kaevuda finantsterminoloogia sügavikesse. Autorid on mõistnud, et teatud asjad tasuks nö rahva keeli üle rääkida ja teevad seda läbi huumoriprisma. Abikäe ulatavad näiteks suvel lahkunud Anthony Bourdain, Margot Robbie ja Selena Gomez. Väga ootamatu, kuid minu meelest õnnestunud lahendus.
Kiitust võin jagada ka näitlejatöödele, eriti suure üllatuse valmistas Steve Carell (Mark Baum), kellest ma eelnevalt näitlejana eriti lugu ei pidanud. Nüüd näen teda uues valguses. Teine paeluv tegelane oli minu jaoks Michael Burry, keda mängib Christian Bale. "The Big Short" on just selline film, mille lõppu peab minusugune veel vähemalt 30 minutit juurde arvestama, et jõuaks kõik põnevad elulood üle googeldada.
Kui millegi üle viriseda, siis minu meelest oli ebavajalik, et Ryan Gosling (Jared Vennet) korduvalt neljanda seina murrab ja otse kaamerasse räägib. See muutis niigi värvika üldpildi natuke liiga kirjuks. Sama käib erinevate ajastut iseloomustavate vaheklippide kohta, mis olid iseenesest toredad, aga pigem viisid tähelepanu tahtmatult filmi põhisisust eemale.
7,5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar