rohelisemrohi
15. veebruar 2012
14. veebruar 2012
Punane päev & Raudne Leedi
Taas on käes kurikuulus 14. veebruar - südamed, lindid, roosid, mummud, ilusad loosungid. Kõiksugused vidinad ja sõnad, mis tänase erilise päeva puhul peaks punasesse kuube mässituna väljendama armastust. Aga armastuse värvi me tegelikult ei tea. Ega tema lõhna või maitset. Või teame, aga sõnadesse panna ei oska, kuigi vahel püüame.
Armastusele võiks tegelikult kõik päevad pühendada, mitte ühel ilusal päeval terve aasta eest korraga hooliv ja romantiline olla. Nii võib kogu asi kuidagi suhkrušokolaadimannavahujäätisekaramellimesiselt välja kukkuda.
Aga mitte sellest ei tulnud ma siia kirjutama.
Tegelikult soovisin ametlikult teada anda, et sel semestril lähen tõenäoliselt hulluks. Lugeda tuleb palju, väga palju. Õppida, õppida ja veelkord õppida! Ajatu Lenin. Igatahes loodan, et mul õnnestub aeg-ajalt siiski ka kirjutamiseks jõudu ja aega leida.
Veel tahtsin ära mainida, et Meryl Streep oleks sel aastal kindlasti Oscarit väärt. Tema Margaret Thatcheri kehastus filmis The Iron Lady on lihtsalt vaimustav. Aga mida muud saakski oodata, kui üks filmimaailma väärikamaid ning andekamaid naisi asub mängima poliitilisel areenil Raudseks Leediks ristitud Suurbritannia esimest naispeaministrit. The Iron Lady suutis mind ka üllatada, sest ootasin filmi poliitikast, kuid tegelikult oli see film armastusest (kuid Margaret armastas/armastab nii oma abikaasat kui poliitikat, raske öelda, kumba rohkem). Soovitan soojalt!
Armastusele võiks tegelikult kõik päevad pühendada, mitte ühel ilusal päeval terve aasta eest korraga hooliv ja romantiline olla. Nii võib kogu asi kuidagi suhkrušokolaadimannavahujäätisekaramellimesiselt välja kukkuda.
Aga mitte sellest ei tulnud ma siia kirjutama.
Tegelikult soovisin ametlikult teada anda, et sel semestril lähen tõenäoliselt hulluks. Lugeda tuleb palju, väga palju. Õppida, õppida ja veelkord õppida! Ajatu Lenin. Igatahes loodan, et mul õnnestub aeg-ajalt siiski ka kirjutamiseks jõudu ja aega leida.
Veel tahtsin ära mainida, et Meryl Streep oleks sel aastal kindlasti Oscarit väärt. Tema Margaret Thatcheri kehastus filmis The Iron Lady on lihtsalt vaimustav. Aga mida muud saakski oodata, kui üks filmimaailma väärikamaid ning andekamaid naisi asub mängima poliitilisel areenil Raudseks Leediks ristitud Suurbritannia esimest naispeaministrit. The Iron Lady suutis mind ka üllatada, sest ootasin filmi poliitikast, kuid tegelikult oli see film armastusest (kuid Margaret armastas/armastab nii oma abikaasat kui poliitikat, raske öelda, kumba rohkem). Soovitan soojalt!
Labels:
Igapäevased jutustamised,
Vaatasin
Telli:
Postitused (Atom)
