"OPiraamat"

Lubasin "OPiraamatust" (koost. Margot Visnap & Gerda Kordemets) pikemalt kirjutada. Nüüd olen sellega lõpetanud ja oleks õige aeg oma sõnast kinni pidada. Üldiselt minu arvamus vahepeal muutunud ei ole, pean seda jätkuvalt üheks väga lahedaks teoseks.

Täna raamatus: Palju tähti, palju sõnu, palju mõtteid, üks "OP!". Sellise toreda vahelehega viiakse lugeja õigele lainele.
Sõnavõtjaid on raamatus palju -  juttu tehakse kirjandusest, luulest, kunstist, filmist ja muustki. Ma ei hakka siin kõiki kirjutanuid üles loetlema, toon välja vaid mõned oma lemmikuist - Doris Kareva, David Vseviov, Kivisildnik, Karl Martin Sinijärv, Peeter Volkonski, Gerda Kordemets, Krista Kaer ja Andrus Kivirähk.

Kõige rohkem läks südamesse ikkagi päris algus ehk Doris Kareva "Mustri müsteerum", mis lõppes järgmiste küsimustega: Mis see üldse on, mis meid kannab? Kes seda kõike teeb? Kes ja kuhu meid koob? Ja kui kaugele tuleks eemalduda, et terve muster paistma hakkaks?

Väga meeldisid ka K. M. Sinijärve pisikesed nupukesed iga uue kirjutaja juures, omamoodi miniatuursed sissejuhatavad sõnad. Mõned neist ajasid naerma, mõned kaasa mõtlema ja mõned mõlemat korraga.

Soovitan soojalt, mis siis, et tegu juba peaaegu viis aastat vana väljaandega. See raamatu kvaliteeti ei vähenda, mõnusad mõtted jäävad mõnusaks.