Virginia Woolf - arenes välja omamoodi sõltuvus sellest imelisest ja salapärasest naisest. Raamatus nimetas ta end andekaks veidrikuks. Missugune elu, missugused mõtted.
Ehk oli ta tõesti omal ajal Inglismaa intelligentseim naine.
Ja siis ennast jõkke ära uputada, jättes maha südantlõhestavalt siira armastusavalduse oma abikaasale, mis lõppes järgmiste sõnadega: Everything has gone from me but the certainty of your goodness. I can't go on spoiling your life any longer. I don't think two people could have been happier than we have been. V.
Traagiline, kuid samas romantiline. Või oli asi romantikast kaugel, ehk oli see hoopis egoistlik põgenemine? Nõrkusest igatahes rääkida ei saa, sest kuidas võime inimest, kes saab võitu inimloomusele nii omasest ellujäämisinstinktist, nimetada nõrgaks.
No Comments Yet, Leave Yours!