November

Kui küsida, milline on minu lemmikaastaaeg, siis vastaksin ilmselt, et sügis, aga kindlasti mitte november. Olen alati mõelnud, et november on pime, märg, hall ja elutu. Eriti see november, mida siin Kesk-Soomes elades olen tundma õppinud. Nüüdki on möödunud terve nädal nii, et päike pole korrakski väja tulnud. Juba ärgates on õues hall ja hämar.

Daki kirjutas aga hiljuti oma novembrikuu lemmikhetkedest ning tänu talle hakkasin hilissügist natuke teistsuguse pilguga nägema.

Näiteks lumelõhn. Just täna ootas meid sügise esimene lumelörtsine hommik ning kuigi aknast avanenud vaatepilt esialgu heidutas, tähendab see, et kohe varsti ongi maas see päris õige lumi. Mul on lumega alati nii, et alguses ootan kannatamatult, et millal lumi maha tuleb ning siis hakkan sama kärsitult ootama, millal sellest lahti saab. Aga vähemalt esialgu olen lume tuleku üle õnnelik ning kuna juba teist aastat pole Oksalas jõulude ajal korralikku lumevaipa olnud, loodan, et äkki sel aastal saabub lumi varem.

Hilissügis on minu jaoks mõtlemise aeg. Kipun olema selline inimene, kes soojade ilmadega ainult tegutseb ja üldse ei kirjuta, kuid sügisel saan alati uue hoo sisse. 

Selles pimeduses ja aknataguses vihmasabinas on midagi maagilist. Just novembris tahan ennast teki sisse mässida, küünlavalgusega ümbritseda ning kirjutada. 

Jõulupakidki sätin suuremalt jaolt juba novembris kokku, sest praegu on kaubandusmaailma jõuluhullus veel tagasihoidlik ning ma suudan poes käies hingata ja kinkide väljavalimist nautida. 

Selline rahulikus tempos kinkide tegemine on minu meelest tohutult mõnus. Olgugi et inimesed, kellele kinke teen, on minust sageli väga kaugel, olen selles hetkes nendega koos.

Detsembris läheb asi alati nii pööraseks ära, et püüan poode iga hinna eest vältida.

Vaatasin hiljuti enda fotopanka ning avastasin, et novembris olen kõigi nende aastate jooksul ikka ääretult vähe pilte teinud. Oktoobri lõpus viskan üldjuhul kaamera nurka lund ootama ning tegelen muude asjadega. Ma ei tea, miks, kuid otsustasin selle vea parandada ning võtsin oma igapäevasele jalutusringile kaamera kaasa. Ja november üllatas mind muudkui uuesti ja uuesti.