Amy (2015)

Kurb.

Olen piisavalt vana, et mitte võtta tõe pähe kõike, mida ekraanil näidatakse või lehes kirjutatakse, aga Asif Kapadia "Amy" raputas mind küll põhjalikult. See on tegelikult veider, sest kogu maailm teab, kuidas Amy Winehouse'i lühike elu lõppes, kuid see ei teinud vaatamist sugugi kergemaks, pigem vastupidi.

Foto: Exclaim

See on lugu andekusest, sõltuvusest ja armastusest ja sellest, mis juhtub, kui üks niigi katkise hingega noor naine saab äkitselt maailmakuulsaks.

I write songs because I'm fucked up in the head.

Kahtlustan, et 23. juulil 2011, kui meediasse jõudis teade Amy surmast, mõtlesid paljud, kuidas sel kõigel lubati nii kaugele minna ja miks keegi teda ei peatanud. Filmi põhjal saab selgeks, et nende inimeste häält, kes Amyt armastasid ja aidata tahtsid, ei võetud kuulda.
Amy elus mängis võtmerolli tema isa, kelle arvamus talle korda läks ja kelle lähedust ta igatses. Ja mulle tundub, et ta jäigi seda igatsema. Võimalik, et oma isa oleks Amy kuulanud, kuid vähemalt filmi põhjal jääb vägisi mulle, et viimane hoolis rohkem rahast ja kuulsusest. Vajalikul hetkel ei öelnud ta oma tütrele "ei" ning pärast oli liiga hilja.

I ain't got the time
And if my daddy thinks I'm fine
He's tried to make me go to rehab
I won't go, go, go

Ma ei tea, kas keegi suudab ärritumata kuulata Amy ema meenutusi sellest, kuidas tütar nii talle kui ka isale juba varases nooruses paljastas, et on avastanud kavala dieedi, mis koosneb söömisest ja oksendamisest. Ja nemad ei võtnud midagi ette, vaid lootsid, et küllap see läheb mööda.

Või kui Amy isa ütleb, et ta tundis, et tütar peab ise enda tegude eest vastutama. Teatud kontekstis võiks selle väitega ju nõuski olla, aga kui üks noor inimene on jõudnud punkti, kust ta võitleb nii buliimia kui ka alkoholi- ja uimastisõltuvusega, ei saa eeldada, et ta sellest mustast august omal jõul välja pääseks. Kui lisada võrrandisse veel kuulsus, raha ja see viis, kuidas meedia nö langenud staaridest toitub, paistab see peaaegu võimatu.

Tean, et Mitch Winehouse on "Amy" maapõhja neednud, kuid see pole film, mis koosneks ainult paparatsode poolt püütud videoklippidest või seda kurba lugu k õ r v a l t jälginud inimeste sõnavõttudest. Oma panuse on andnud paljud Amy pereliikmed, sõbrad ja kolleegid – Kapadia viis filmi tarbeks läbi üle saja intervjuu. Kõige rohkem läksid mulle südamesse tema parimate sõbrannade Juliette'i ja Laureni mälestused, millest peegeldub siiras abitus ja tollane lootus, et äkki tuleb nende Amy ikkagi tagasi.

"Amyt" vaadates meenus mulle ka aeg, kui käsitlesime kirjandusetunnis "Anna Kareninat" ning otsisime vastust küsimusele, kas suur armastus on õnn või õnnetus.
Hävitav suhe Blake Fielder-Civiliga, kes tõi lauljanna ellu muuhulgas ka kokaiini ja heroiini, oli kindlasti õnnetus ning Amy sai sellest vähemalt mingil tasandil isegi aru. Kuid armastus on armastus.

I fell bang in love with someone and it didn't do me any favours.

Aga kui poleks olnud Blake'i, ei oleks tõenäoliselt ka "Back to Black'i" ja võib-olla oleks Amy Winehouse lihtsalt üks andekas džässlaulja, kellest laiem publik midagi ei tea. Nagu ikka, tulevad need kõige paremad ja ausamad laulud murtud südamest. Need on lood, millega maailma vallutada.

For you I was the flame
Love is a losing game

Five story fire as you came

Love is losing game

One I wished, I never played

Oh, what a mess we made

And now the final frame

Love is a losing game

Just "Back to Black" tegi Amyst legendi, kelleks ta võib-olla ise saada ei soovinudki. Amy oleks tahtnud lasta muusikal rääkida, kirjutada, stuudios lugusid lindistada ning rahulikult tänaval kõndida.

I’m not a girl trying to be a star or trying to be anything other than a musician. … I don’t think I’m going to be at all famous. I don’t think I could handle it. I would probably go mad.

Ent "Amy" pole film, mis keskenduks vaid sellele, miks loo peakangelane ennast 27aastaselt surnuks jõi. See on tribuut ja vähemalt mulle tundus, et ma sain näha osakest päris Amyst.

Mitmed Amy laulud said minu jaoks uue tähenduse. Nii valusalt ausat laulukirjutajat ja erakordset häält annab otsida. Amy oli ainulaadne.

Foto: Rolling Stone

5/5