Vaatan seda igivana telefoni oma laual. Mõtlen neile, kes seda omal ajal kasutada võisid. Tänaseks on uus masin üle võtnud, kuid ka kulunud näoga pensionäri pole tänavale visatud, kätkeb temaski ju ajalugu, meie lugu.
Seinal ripuvad Dzeržinski ja Stalin, viimane muiugi kordades suurem ja võimsam.
Mitte kedagi ei ole, vähemalt elavat mitte.
Õnneks käib siiski aeg-ajalt ka külastajaid, keda siinsed sünged mälestused paeluvad. Jah, KGB kongides on neid kohe kindlasti piisavalt.
Uudistajate vahele jääb aga palju rasket vaikust, mida segavad vaid üksikud ülakorrustelt kõlavad sammud ning hääled.
Selline suvi.
No Comments Yet, Leave Yours!