Külastasime Paluküla hiiemäge, Kaeva linnust, Hõreda mõisa, Varbola Jaanilinna, Rapla kirikut ja surnuaeda, endist Rapla KEK-i haldushoonet ning Raikküla mõisa. Ainus suur miinus oli kole ilm, sest olime sunnitud märja heina sees kõndima. Minu jalad olid koju jõudes läbimärjad.
Kuidagi kurb oli vaadata vanu räämas mõisahooneid, kuulates samal ajal lugusid nende kunagisest hiilgusest ja ilust. Oleks siis vähemalt meie talukultuurgi veel elus.
Paluküla hiiemäel otsustasime, et meie enam masu lõppu ei oota, sest arvatavasti on just majanduslikud põhjused need, mis takistavad sinna planeeritava spordi- ja puhkekeskuse ehitustöödega pihta hakkamist. Paluküla hiiemägi on eriline just praegu, loomuliku ja loodusehõngulisena. Loen siin hiiemäe kodulehelt, et tulevases keskuses oleksid mäetõstukid, kunstlume hüdrantkaevud, tenniseväljakud, jalgpallistaadion ja muu.
MASU! MASU! MASU!
Viimaseks sihtpunktiks oli Nõmme kõrts, kus saime korraliku kõhutäie ning jõime tutvumisringis Sumakat (ajaloolaste jook).
Tagasi sõites oli buss täidetud lauludega, mida kõik isekeski vastavalt oskustele kaasa jorisesid.
Pildikesi reisilt:
No Comments Yet, Leave Yours!