1. detsember 2009

Milleks on vaja luulet (Jürgen Rooste)

milleks on vaja luulet
ma küsin – milleks
 
kas luule lepitab
meie lahkuläind vanemad
tipa-tapa käekestest kinni
ilusti jälle kokku
nii nagu see alati on läind
nagu see ikka on käind
linnulaul ja päiksepaiste
 
milleks on meile vaja luulet
 
kas ta aitab kuidagi
alkoholist loobuda
jumalperse küll
ma ütlesin ”alkoholist loobuda”
milleks sellest loobuda
see on meie rahvuslik eripära
trademark kõvem kui ”welcome to estonia”
i will motherfuckin’ phone ya
siis läeme baari
 
juba hemingway teadis 
et igas maailma sadamas
on üks eestlane
end põhja joond
end ankruks joond
 
milleks on meil vaja luulet
 
kui me emad stardivad 
alkonautidena öhe
või sumbuvad töhe
meie ja nende vahele 
jääb lõhe
ja antidepressandid ruulivad
kastreeritud universumis
 
milleks on vaja luulet
 
kasse kotib kedagi
kui persetäis idioote
kirjutab ilusaid hämaraid sõnu
et sõda on paha
ärge pidage sõdu
jääb siis keegi tapmata
 
et raha on paha
jätan täna sürreaalses superhüpermegamarketis käimata
 
milleks on vaja luulet
 
kas ta maksab mu üüri
ja käib minu eest tööl
ja mõtleb välja
kuidas ma saaks
oma naisesse taas armuda
kas ta peletab nälja
ja hoiab mind purjus ööl
linna pääl 
ja mil ma olen maas
ja löödud
ja möödujad ei peatu
kas ta aitab mind jalule
 
teisalt
milleks on vaja eesti riiki
eesti riik on nagu grafomaani luule
tuulemaa jah tänan-palun aidaa
puhuge mind siit minemaa
ja pangad on nagu klassikute
kuldaväärt luule ja
teadlased nokitsevad oma riimide kallal
sotsioloog otsib 
allitereeruvaid sõnu et
uduuuringuisse hinge
puhuda
jah ja seks on nagu luule
korralikus kepis on kõvasti
neljajalgset trohheust
profisporti kirjutatakse 
eleegilises distihhonis
 
ma küsin milleks
milleks
on meile vaja luulet
 
ma küsin seda endalt ja sellelt tüübilt
kes tööks peseb autosid
ja sellelt ilusalt
välismaise kultuuriinstituudi tibinalt
kes luuletajaid maale toob
ja homotelediktorilt ilusas ööklubis
neoontulede valgel
ma helistan erootikatelefonile ja
lukuabisse
ja küsin milleks on meile vaja
 
luuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuulet
 
kuulake mis nad mulle vastavad
kuulake ise
see on juba peaaegu luule
see on peaaegu 
underi stroofide vääriline
 
jah tõesti 
milleks
 
Luuletus Jürgen Roostelt ("Ilusaks inimeseks").
Jan Kaus on ikka üks kuradi hea luuletuste esitaja,
geniaalne tüüp all around.
 
Meil on vaja varjudeloojaid, et mõista valgust. 
Vaatan emakeelse ülikooli 90. aastapäeva aktuse ülekannet.
Palju õnne, Tartu Ülikool, palju õnne, eesti keel! 
 

2 kommentaari:

  1. oh. ma meeldisin luuletusele ja luuletus meeldis mulle sada korda vastu esimesel korral kui ma teda lugesin ei mäleta kust!
    ja ma olen nõus ka! see on üks asjust, mis ma olen avastanud oma palavikus (tõenäoliselt väga vale, aga ikkagi), et eesti riik on nagu grafomaani luule, vahel tõesti...
    aga tegelikult ma olen optimistlikum, hoopisiki, ma usun... et luule võib muuta maailma...
    võib!
    jah!

    cheers, kadi!

    VastaKustuta
  2. Tead, ma võin ka vahel lõpmatuseni vinguda ja joriseda, lausa mõnuga küünilisuses supelda, kuid lõpuks tulen ma tagasi oma usu juurde. Ja minagi usun, et andekad inimesed võivad maailma muuta...kirjanduses, luules, muusikas, kunstis - kultuur kitsamas tähenduses on kõige aluseks.
    Cheers, Anu! :)

    VastaKustuta