"Allakäik"

Vaatasin enne magama minekut "Der Untergangi", mis pole just parim liblikaid ja lilli täis unenägude tekitaja. Film ise oli päris võimas, eriti Hitleri tegelaskuju.
Meeldis see, et natside puhul oli välja toodud inimlik moment, unustamata sealjuures toimunu koledust. See tegi kogu sündmustiku oluliselt mõjuvamaks. Viimase lihvi andis "Allakäigule" Traudl Jung, Hitleri sekretär, kelle loole toetub kogu filmi narratiiv. Lõputiitrite järel räägib ta ausalt oma tunnetest ja süüst, tunnistades, et noorus (ta oli Hitler juurde tööle minnes 22aastane) ei vabanda tehtud vigu.
Usukumatu, kui vähe aega sellest kõigest on, sajanditki mitte.

Siis, kui sügis veel sügis oli