Päevad on läinud ja läinud, kõik need nädalad näivad mulle tundidena. Suve polegi tegelikult olnud, ainult vihm, vihm ja vihm. Isegi helesinisest taevast sajab vihma alla. Juba kaks nädalat pole olnud ühtki päeva, mil kas või korraks ei sajaks. Maasikad on hapud, vaarikad toored. Praegu paistab akna tagant natuke päikest, aga tänagi kallas vihma.
Mäletan, kuidas eelmisel aastal oli linagagi palav magada, kuid nüüd magame kahe paksu teki all, mille alt on hommikuti tohutult raske välja tulla. Tööpäevad on juulikuus pikad, siiani keskmiselt 8-9h. Oi, kui palju maasikaid ma olen selle aja jooksul pakkinud, tuhandeid kilosid.
Ma pole kunagi nii kaua Eestist eemal olnud. Ühest küljest on igatsus juba südames, sest peret ja sõpru tahaks ju ikka näha, kuid teisalt tunnen end siin hästi - minu kodu on seal, kus asub mu süda.
Soome keelega on lood kehvad, ehkki mingi areng on kindlasti toimunud. Aga Rauno lihtsalt unustab minuga soome keeles rääkimise ära ja hakkab eesti keeles seletama.
Ent koledaist sügisilmadest hoolimata olen Soomes ka palju ilusat ja head näinud. Nagu ikka. See on mu happy place.
Meil on siin samamoodi. Päevi, kus vähemalt korra ei sajaks, on väga vähe :( Ja ma kujutan ette et põllul on sellise ilmaga eriti niru. Aga loodetavasti on (ja ma olen üsna kindel et on) teil seal muid asju, mis tuju rõõmsaks teevad :)
VastaKustutajust keep swimming, just keep swimming... :)
VastaKustuta