Mis sulle meeldib?

Vaatasin täna oma Facebooki profiili ja avastasin üllatusega, et olen sinna lausa 339 meeldimist kogunud. Teoreetiliselt peaks sellise huvide nimekirja põhjal inimese kohta päris palju teada saama. Ent kuna FB-kontod sisaldavad sageli tohutult palju suhteliselt juhuslikku pahna, on puhtalt selle baasil ikka päris raske kedagi "lugeda".

Asi oleks palju põnevam, kui saaks eristada nö päris meeldimisi ehk siis näha ühte piiratud mahuga huvide nimekirja. Raske öelda, mis võiks olla see ideaalne arvuline limiit, mille raames me end avama peaks, kuid mulle sümpatiseeris ilus ja ümmargune kümme.
Kümme asja, mida armastad, mille kaudu püüad end dešifreerida ning mida julged ka võõrastega jagada.

Mõtlesin enda nimekirjale. Jätsin välja elusolendid, tunded ja iseloomuomadused ning püüdsin keskenduda just nimelt asjadele (mis siis, et nt aastaaegu ei saa kätte võtta). Muidu hakkaks igav, sest kõigi loetelud oleksid laias laastus samad - pere, sõbrad, armastus, headus vms. Mida täpsem, seda huvitavam. Konkreetsus köidab.

Mesi,
sügis,
roosad pojengid,
paberraamatud,
eesti keel,
puidu lõhn,
ajalugu,
elav tuli,
kõrvuti uned,
värsked ajalehed.

Ja nii võibki igaüks endast ühe pisikese ja salakavala isikuloo kirja panna. Kõik otsad jäävad lahti ja nii ongi õigem, sest need pole lõppenud, vaid hoopis muutuvad lood.