Ajurünnak

Rünnakust on asi tegelikult kaugel, kuid olen täna terve päeva sügelevate näppude käes kannatanud, aga ühte konkreetset ideed, mida siin lahti harutada, pole pähe tulnud.
Las valitseb kaos ja korralagedus.

Lõuna ajal läbi linna jalutades jõudis äkitselt kohale, et minu sügis on otsa saanud. Tavaliselt teeb see mind kurvaks, ent kätte on jõudnud teistsugune aasta. Ehk ka teistsugune mina.

Hoolimata kargest õhust esitas tänavamuusikust saksofonimängija raeplatsil ühe vana loo järel teise, taustaks jäise kestaga kaetud "Suudlevad tudengid".
Jalutasin läbi pargi, kusagilt kaugustest kõlas "Lady in Red", ning jäin silmitsema oma kunagist lõunapausipinki. Kui veel kesklinnast kaugel elasin, tavatsesin keskpäevase söögipausi värskes õhus istudes maha pidada. Märkamatult, ümbrust jälgides. Just nii õppisin Tartut ja tema inimesi nägema.

Mõned aastad tagasi istusin sel pingil ning mõtlesin, et tõenäoliselt jäängi üksi.
Mul oli sõpru, isegi pikaajaline elukaaslane, ent sellegipoolest käis ja kummitas mind sageli teatav igatsus. Süda teadis täpselt, et midagi on puudu.

Sügis on üksikute hingete aeg. Aeg-ajalt näen tänaval inimesi, kellele on sügis südamesse midagi kirjutanud ja mulle tundub, et me tunneme üksteist ära. Sõnadeta.

Istusin hetke ajel sellele samale pingile ja avastasin, et midagi on muutunud. Ümbrus oli sama, istusin ja otsisin kilekoti põhjast viimaseid pähkleid, aga ma polnud enam üksildane. See avastus täitis mind kummalise soojusega.

Kodus murdis aga argipäev kohe uksest sisse. Olen sel aastal üks neist vähestest veidrikest, kes ootavad juba oktoobris jõule, sest need tõotavad tulla erakordselt mõnusad -  üksik maamaja, kaminatuli, suur kuusk, Kesk-Soome pimedus ning esimesed ühised jõulus koos oma teise poolega.

Ent siis lugesin uudiseid võimuvahetuse kohta Estonian Airis, millega kaasneb muuhulgas see, et paljud praegused liinid pannakse kinni. Mina olin EAle nende nö perifeersete Soome lendude alustamise eest väga tänulik ning oma detsembri-jaanuari lennud Tallinn-Jyväskylä liinil broneerisin juba mõni aeg tagasi ära. Nüüd ei jää muud üle, kui oodata ja loota, et mul ei tule kogu reisiprogrammi ümber teha.

PS. Võtsin ette Marek Tamme "Monumentaalse ajaloo" ning soovitan seda kõigile, kes huvituvad ajaloost, ükskõik, mis vaatenurgast. Ja kõigile teistele ka.