See on näitus Tartu linnakassidest, mille autor peab enda eriliseks huviks ümbruse portreteerimist, jäädes ise märkamatuks. Kahtlemata põnev loomeprotsess, kus märkamatuid linnakodanikke on oma kaamerasilmaga märganud üks märkamatu fotograaf.
Näitusele on muuseumis eraldatud vaid üks pisike ruum, seega ei võta väljapanekuga tutvumine sugugi kaua aega. Autor on leidnud kassidega mõnusa sünergia ning nii mõnegi foto riputaksin hea meelega kodus üles (või oleksin nt postkaardi kujul kaasa ostnud).
Eriti meeldisid pildid, kus kassid sulavad akendega justkui kokku, andes eri linnakodudele elu ja natuke karvast ilu.
Fotode valik näitusel on väike (oleks tahtnud veel ja veel näha), kuid kvaliteetne. Kasse pole lihtsalt kogemata pildile püütud, sest fotode peategelaste ning taustade vahel käib elav dialoog - nii näeb külastaja nukrailmelist koduaia trellide taha jäetud kiisut, trööstitus agulis majaääri mööda hiilivat hiirekütti, uhkeist väravaist väljuvat kassihärrat ja paljusid teisi.
Minge ja ajage kassidega juttu, nad oskavad oma pilguga üllatavalt palju öelda.
Soovitan soojalt.
(Pilt pärineb Uku Petersoni fotoblogist, millele eespool viitasin)
PS. Minu teada peaks A. Turovski lähiajal näituse kõrvale linnakassidest ka loengu pidama, aga täpset aega ei oska öelda.
No Comments Yet, Leave Yours!