Soome moodi small talk

Eestis pole nö small talk just tähtsal kohal, võib lausa öelda, et seda ei eksisteeri. Mina pole täheldanud ka soovi seda õppida või harjutada, sest small talk'i kui sellist lihtsalt ei peeta au sees.
Siin Soomes on mitte millestki lobisemine aga moes. Juttu tahavad ajada nii poemüüjad, pangatöötajad kui ka teised, kel vähegi klienditeendindusega pistmist.

Heaks näiteks on kas või see, et kui käisin eile oma uut deebetkaarti pangast ära toomas, leidsin end täiesti ootamatult sealse töötajaga selle ilu üle arutlemast. Jah, kaarti tõesti kaunistavad mõned linnud, oksad ja lilled (ehk siis puutarha), kuid mulle poleks iialgi pähe tulnud kellegagi sel teemal vestlust alustada.
Nüüd tuleb aga harjuda tõsiasjaga, et tühjast-tähjast lobisemine on siinse sotsiaalkultuuri osa. Tähendab, small talk'i kasutamine on soomlastele tegelikult sisse harjutatud, mitte päris loomulikult kaasa antud, kuid aja jooksul on nad selle siiski omaks võtnud.

Olen tähele pannud, et igapäevaelus paistavad soomlased eestlastega sama kinnised ning käivad hapu näoga ringi, kuid sattudes nt kassaaparaadi taha, läheb lobisemismasin tööle. Tänagi rääkis meile Soome tööelu tutvustav õpetaja sellest, kuidas koolis lastele small talk'i õpetatakse, sest seda läheb vaja. Tuleb naeratada ja palju rääkida, ühesõnaga meeldida.

Kui kogu see naerata-ja-puhu-mingit-mulli-mentaliteet mind juba Soomes häirib, siis USAs elamine oleks vist täielik hullumaja.