Aega on selle kiire asjaga. Troopika.

Terve juuni sai vingutud selle üle, et temperatuur on lausa talvine. Nüüd on väljas tõeline troopika, eile oli isegi varjus 32 kraadi, kuid ma püüan mitte viriseda, sest valiksin iga kell kuumuse enne vihma ja külma.

Maasikad on lõpuks punased, kassipoeg muutub iga päevaga seiklushimulisemaks, mehed armastavad makarone (sest muu valmistamiseks pole ma kaks viimast päeva energiat leidnud) Steve Jobsi elulugu on ikka pooleli ning jalgapall kasvatab unevõlga.

Eilne mäng oli lihtsalt uskumatu. Muidugi lõpus hakkas kahju, sest brasiillaste südames kuulub jalgpallile eriline koht. Sellist kaotust ei osanud keegi ette näha. Aga Saksamaa sai edasi ning veel on lootust, et selle MM-i säravaimad medalid lähevad jagamisele minu kahe lemmiku - Saksamaa ja Hollandi - vahel. Tänagi ei kavatse ma varem magama minna, sest piisav uni tundub põnevate mänguminutite kõrval kuidagi tühisena.

Käisin lõpuks ka ujumas ära. Mitte küll esimest korda sel aastal, aga kuna vahepeal külastas meid lühike jääaeg, jahtus järv täielikult maha. Sel nädalal oleks suvi justkui uuesti pihta hakanud. Mõnus.

Suvest on tegelikult veel suur tükk alles, aga mina ootan juba järgmist. Sest järgmine on täidetud pulmadega. Olgu, kahe pulmaga, aga kuna abiellumas on meie parimad sõbrad, siis ma tõesti ei jaksa seda ära oodata. Ja tänu neile tuleb meil järgmisel suvel vähemalt kaks korda Eestis käia. Sellist luksust pole varem olnud.

Just hiljuti arutasime siin sõprade ringis, kui ruttu asjad ikka muutuvad. Selle üle imestamisest ei saa kunagi küll. Vaid kolm aastat tagasi tulime koos kahe sõbrannaga Soome maasikaid korjama. Mina olin siis veel oma eelmise mehega koos ning nemad olid parajasti vallalised. Nüüdseks olen mina abielus, kusjuures hoopis teise inimesega, ja nemadki on kas mehele läinud või kihlatud. Lisaks sellele sai Merka hiljuti emaks.

Seetõttu korrutangi enda mõnevõrra noorematele naissõpradele, et nad ei paanitseks, kuigi 25 hakkab lähemale hiilima ja mees on veel leidmata või pere loomata. Küll tuleb see õige inimene ja õige aeg. 25 on ju alles nii väike number, ehkki minu tutvusringkonnas on enam-vähem kõigil kas laps käes või sõrmus sõrmes, paaril üksikul mõlemad.
Meie lastesaamisega ei kiirusta, sest vähemalt mulle tundub, et aega on veel piisavalt. Oskan täpselt samamoodi hinnata ja nautida seda perioodi, mil saame olla vaid kahekesi. See aeg ei tule enam kunagi tagasi.

Sel suvel pääseme Eestisse 14ndal augustil, see on 99 protsenti kindel. Loen juba päevi.