30 päeva fotosid - viimased!

Täna on väljakutse viimane päev ning tuleb tunnistada, et mul on selle lõppemise osas segased tunded. Ühest küljest on see meeletu kergendus, sest ilmad on kehvad ja miski ei kutsu kaamerat kätte võtma. Olen hinges ikka rohkem selline õues pildistaja, mistõttu koduseinte vahel ma lihtsalt ei suuda keskenduda ja inspiratsiooni leida. Teisest küljest on mul jube kahju, sest terve oktoobrikuu saatis mind selline tohutu missioonitunne - ma teen selle ära! Ja tegingi, ehkki paaril üksikul korral kasutasin väljakutse-eelselt sündinud fotot.

See oli ilmselt kõige intensiivsem pildistamise periood minu elus ning olen selle eest tänulik. Õppisin tundma enda uut kaamerat, käisin esimest korda öisel fotojahil, ärkasin puhtalt ühe võtte saamiseks varahommikul ning armusin ära pika säriajaga pildistamisse.

Olin ka meeldivalt üllatunud, sest tegu oli kõigile avatud võistlusega (ehkki sellest sai väga kiiresti hoopis selline mõnus mõtteline ühispildistamine ja oma tööde jagamine, mina unustasin küll ära, et keegi lõpus midagi võitma peaks), kuid mingit negatiivsust või teiste mahategemist ei näinud ma kordagi. Oli neid, kes pildistasid peegelkaameraga ja neid, kes kasutasid oma nutitelefoni või sootuks midagi muud. Mõni pani rõhu ideele, teine tehnilisele teostusele, eriliselt jäid silma muidugi need fotod, kus olid ühendatud mõlemad pooled. Kavatsen siin blogis ka teiste tööde seast oma lemmikud avaldada, kuid teen seda ilmselt alles pühapäeval, sest pilte on PALJU ning nende läbivaatamine võtab omajagu aega. 

Viimasteks teemadeks olid värske, paber, emotsioon ning vaba valik. 

Esmaspäev oli lihtsalt kohutav. Ei olnud mõtteid, energiat ega ka tahtmist. Oleksin kaamera hea meelega kuhugi kapinurka ära peitnud ja uut hommikut oodanud, kuid midagi tuli ikka üles panna. Ainus idee, mis mul oli, puudutas värsket värvi. Oksalas oleksin võtnud värvipoti, mõne kulunud kuuriseina punasega lohakalt üle tõmmanud ning poti koos pintsliga esiplaanile sättinud. Ent olin Mikkelis, kus polnud kuidagi võimalik sellist asja teostada. See on ainus päev 30-st, mil mul oma pildi pärast natuke häbi oli, aga noh, edasi läks paremaks.

Kodune versioon värskest värvist

Paberlennukid

Õnnelik

Siluett

Lõpp hea, kõik hea. 

Suur aitäh Jaanikale selle ägeda kogemuse ja nähtud vaeva eest!