Ma ei ole muusik, kaugeltki mitte. Mäletan veel seda aega, mil kooris laulsin. Kõik need kurjad pilgud, mida õpetaja mulle saatis. Sain laulupeole kutse, aga ei läinud. Olin veendunud, et ma ei oska ja ei suuda.
Kui keegi tunneb ennast üksikuna, ei leia inspiratsiooni või otsib sädet, mida on väga raske, enam-vähem võimatu, mitte millestki luua, siis ma tõesti soovitan "Begin Again'i".
Millest see räägib? Kõigist neist kordadest, kui tahaks uuesti alustada. Ajast pärast neid sõnu ja tegusid, mida ei saa enam tagasi võtta, valu, mida ei saa ainult tahtejõu abil olematuks muuta.
See on üks neist filmidest, mis tahab keskendumist ning kaasa mõtlemist, kuid iga minut on seda väärt. "Begin Again" on lugu muusikast, kuid see ei loe üldse, kas sa oskad laulda või pillida mängida. Kirjuta, joonista või tee hoopis midagi muud, mõte jääb samaks.
See on film sellest, kuidas me armastame, eksime ja ennast uuesti leiame. Kuidas me loome, muutume ning ohverdame. Selles on natuke kõike. Ausalt, ma isegi ei mäleta, millal viimati mõni nö tundmatu film mind niimoodi liigutas. Eriti täna, mil olin pigem mustas meeleolus. Küll kuulete, miks.
Ei tohiks unustada seda, mis tegelikult loeb. Kui vaid kõiki neid ilusaid tundeid sagedamini sõnadesse pandaks. Me tahame teada, mitte ainult loota.
Läheb minu lemmikfilmide nimekirja, kohe.
PS. Keira Knightley on üks imeline naine.
No Comments Yet, Leave Yours!