Esialgu oli Oksalas kõik ilus, kuid mingi aja pärast tabas mind meeletu koduigatsus. Samas rongiga Mikkelisse sõita ma ikkagi ei tahtnud, sest ega siin ka üksi mõnus pole. Ühesõnaga tuli leppida sellega, et saarelt pääsu pole, sest Rauno pidi oma tööpäevad ära tegema.
Alguses nautisin küll päikest ja lund, kuid seegi kadus ühel hetkel ära. Kõik päevad olid ühtemoodi hallid, rääkimata sellest, et vahepeal möödus enam-vähem pool nädalat nii, et lumetorm ei lõppenudki. Muudkui sadas ja sadas. Miinuskraadidega pole mul lume vastu midagi, aga kui temperatuur seal -1 ja 1 kraadi vahel kõigub, ei taha ma varvastki õue pista.
Oksalas ajab närvi ka see, et ei saa ennast normaalselt pesta. Suvel pole see mingi probleem, võib kas või järve hüpata, kui sauna ei viitsi teha, aga talvel on kõik palju keerulisem. Järv on jääs ning pump kinni, mis tähendab, et vesi tuleb käsitsi sauna vedada. Ja see korraliku veesurveta juuksepesu ei tule mul üldse välja.
Neil päevil, mil ukse taga postkaardilik talveilm ootas, vedasin ennast ikka jalutama ka. Ja tänu lahkele jõuluvanale saan ka fotoka nüüd kotis kõikjale kaasa võtta ning ei pea muretsema, et äkki jääb mõni pilt tegemata.
Neil päevil, mil värsket õhku hingama ei jõudnud, rahustasin närve ohtra küünlapõletusega, nagu mul ikka kombeks. Korraga põles keskmiselt kümme küünalt ja hakkas küll kergem.
Rauno premeeris ennast raske töö eest uue kõlariga. Räägitakse autohulludest, aga mind on õnnistatud täieliku helitehnikafriigiga. Maal juhtus päris sageli nii, et toas istus kolm meest ja üks naine. Mina vaatasin mõnda sarja, esimene härra uuris krossikaid, teine kõlareid ja kolmas traktoreid. Praeguseks hetkeks on vaid traktor veel puudu.
Meie keskkõlar jõudis täna kohale. Abikaasa polnud isegi jõulude ajal sama suures ärevuses.
Et te teaksite, siis meil on imeväike elutuba, kuhu on mahutatud kapisuurused kõlarid. Nüüd saabus siis järjekordne "pereliige" ja seegi on enam-vähem sama mõõtu meie tv-alusega. Kui aus olla, siis ma juba ootan, et me mõnda suuremasse korterisse saaksime kolida. Siis ei näeks see hiiglaste komplekt nii veider välja.
Täna olin üle pika aja jälle muuseumis ja seal oli nii vaikne. Tundub, et inimesed pole veel pühadest täielikult toibunud.
Sama siin.
Eile öösel magasin ehk tunni või paar. Akna taga paistis täiskuu ning kõrval norskas abikaasa. Pole just parim hea une retsept.
No Comments Yet, Leave Yours!