20. aprill 2015

Soome valimistest

Sel aastal läks lausa nii kehvasti, et viibisin just kõige hullemal nädalal enne Eesti valimispäeva kodumaal, mistõttu "õnnestus" mul valimistega kaasnevast tsirkusest täiel rinnal osa saada. Soomes oli valimistrall tollel hetkel aga alles algamas, seega tuli kogu see kampaaniamöll uuesti üle elada.
Eile said siinsedki valimised lõpuks seljatatud ja enam ei tulegi absoluutselt iga nurga peal valimisplakateid vahtida ning HSi lugedes närvirakke kulutada, sest suurema osa lehe pinnast võtavad naeratavad näod ja mittemidagiütlevad lubadused. Lõpuks.

Mind tulemused ei üllatanud, pigem kartsingi, et midagi sellist võib juhtuda. Aga samas lootsin, et nii halvasti ikka ei lähe. Et üsnagi avalikult rassistlikud ning ka laiemalt vähemustevastased Põlissoomlased saavad Eduskunnas hõbemedali vääriliselt kohti. Eile õhtul oli kuidagi raske magama jääda, sest olin nii pettunud. 
EKREt ja Põlissoomlasi ei saa muidugi üks-üheselt kõrvutada, aga sarnaseid jooni leidub rohkem kui küll. Kujutage nüüd ette, kui EKRE poleks suhteliselt napilt Riigikokku pääsenud, vaid uhke teise kohta saavutanud. Ja vähemalt mulle jäi mulje, et EKRE põhimõtted ja väärtushinnanguid selgusid paljude jaoks alles pärast valimisi. Põlissoomlaste puhul seda varianti pole. Neil on kandidaate, kes on ikka vägagi kõvahäälselt sisserändajatevastased (sest nad kõik on ju vägistajad ja kurjategijad ning vastutavad Soomes valitseva majanduslanguse eest - jah, liialdan natuke) ning üsna hiljuti suutis üks nende naiskandidaatidest ühe intervjuu käigus väita, et immigrandid (või mamud, nagu meid siin kutsutakse) polegi ju päris inimesed (kui ma õigesti mäletan, siis see sama naine sai võrreldes viimase korraga paar tuhat häält veel juurdegi). 

Olen aru saanud, et paljude Lõuna-Soome, eelkõige Helsingi kandi soomlaste jaoks on valimistulemus paras šokk. Mina olen aga elanud ja Kesk- ja Ida-Soomes, kus selline rohujuuretasandil märgatav välismaalaste võõrastamine on oluliselt igapäevasem, sest meid on siin märksa vähem. See pole sugugi alati viha, pigem mingi veider kartus või ebausk, aga see on nähtav ning paaril korral olen seda ka omal nahal kogeda saanud. Ja nagu mulle on öelnud minu tumedama nahaga tuttavad, on mul veel vedanud, sest näo järgi ei oska ju keegi öelda, et ma päris soomlane pole. 
Positiivne on see, et kui PS nüüd valitsusse peaks pääsema, ei saa nad enam mugavalt opositsioonis istuda ja teiste suunas kriitikat loopida, vaid peavad päriselt midagi ära tegema. See aga pole sugugi nii lihtne. Ent päeva lõpus olen ikkagi kogu südamest selle vastu, et PS Soomet kas või osaliselt juhtida saaks.

Mina Soomes veel valida ei saa, kuid huvi pärast tegin ikkagi kõikvõimalikud valimismasinad läbi. Esikoht vahetus, teisele kohale jäi mõlemal korral Keskusta (tänavuste valimiste võitja). Kuna Keskusta jäi ka Rauno tulemustes teisele kohale, otsustasime, et ta läheb annab hääle just nende poolt, esindades nii justkui meid mõlemaid. 
Aga nüüd viimastel päevadel, eriti eile ja täna, olen Soome poliitikasse varasemast oluliselt põhjalikumalt süvenenud ning mulle tundub, et tegelikult oleks mulle kõige hingelähedasemad hoopis rohelised. Ka rohelised kuulusid seekordsete valimiste võitjate sekka (kokkuvõttes viies tulemus) ja kasvatasid oma kohtade arvu, ehkki lugesin, et eelmised valimised olid nende jaoks paras läbikukkumine, seega praegu võib rääkida varasema toetuse taastamisest.

Kui ma tahaksin, siis järgmistel valimistel võiksin juba osaleda. Rauno on sajaprotsendiliselt veendunud, et peaksin esimesel võimalusel endale Soome kodakondsuse hankima, aga mina veel pole. Eks aeg näitab. Hetkel valiksin igatahes rohelisi ning kavatsen nende tegevusel nüüd rohkem silma peal hoida.

Lõpetuseks midagi lõbusamat ka. Eile levis Twitteris pilt Soome nelja suurima erakonna juhtidest (Sipilä, Soini, Stubb, Rinne), kellest kaks olid tulemusi kuuldes õnnelikud ja kaks õnnetud. Võite ise vaadata, kas saate aru, kes on grumpy ja kes happy.

3 kommentaari:

  1. Anonüümne21.04.15, 08:55

    Mul on üks endine klassivend (käisime koos 1. ja 2. klassis), kes on juba palju aastaid Soomes elanud. Me oleme Facebookis sõbrad ja nii ma näen aeg-ajalt, mida ta seal postitab ja elust-olust arvab. Suuremat "kaltsupeade" vihkajat mina igatahes ei tea. Naljakas, et see viha sisserändajate vastu on nii suur, et suures sarjamises unustab ta ära, et on ise tegelikult täpselt samasugune sisserändaja. Okei, ma ei tea täpselt, kui palju on Soomes neid immigrante, kes sügavad päevast päeva tagumikku, kraabivad toetusrahasid kokku ja käivad ajaviiteks vargil, aga vaadates teatud grupi kalevipoegade Facebooki postitusi jääb mulje, et ainult sellised seal ongi.

    Kuidas soomlased näevad immigrante vaatenurgast rätipead vs eestlased? Kas nende jaoks, kes immigrante vihkavad, on mingi vahe? Mind huvitab just sellepärast, et kui sallimatus on täpselt sama suur nii Aafrikast kui Eestist tulnute vastu, miks meie kalevipojad vihkamist õhutavaid artikleid nii meelsasti Facebookis jagavad ja ise aru ei saa, et see viha on ka neile endile suunatud?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eelmisel suvel olin mingi aeg praktikandina ühes rassismivastases ühenduses ning seal olles uurisin kogu seda teemat eestlaste vaatenurgast. Selgus see, et soomlase jaoks on ikka vahet küll, kas räägitakse mõnest somaallasest või eestlasest, moslemist või luterlasest, kuid kui lugeda siinseid uudiseid või kas või mõnes foorumis ringi vaadata, räägitakse ikka mamudest üldiselt. Ja see on üks asi, mis mind tõsiselt häirib. Et eksisteerib mingi suur mamude ehk sisserändajate mass, kes alati ühte patta topitakse. Ja kui on mingi kuritegu, siis välismaise taustaga inimese puhul märgitakse ikka üldjuhul ära, mis rahvusest inimesega tegu, samas kui soomlaste puhul sama asi ei kehti.

      Mulle on igatahes jäänud mulje, et võtmesõnaks on keel. Need, kes keele kenasti selgeks saavad, võetakse aja jooksul omaks küll, ehkki välismaalasel tuleb ennast alati kordades rohkem tõestada ning praegusel hetkel ongi sisserändjatel väga raske tööd leida, sest igale kohale kandideerib ka mitu soomlast. Ja nii palju kui mina olen näinud, valitakse üldjuhul ikka see soomlane, isegi kui tema paberid pole nii silmapaistvad.
      Kuna keel on võtmeks, ongi eestlastel lihtsam, sest meie õpime keele kergemini ära ja saame hakkama. Ja eestlased teevad Soomes sageli ilma mingi virinata raskemaid töid, mida paljud soomlased ise teha ei tahaks, ning seetõttu kiidetakse eestlaseid kui tublisid tööinimesi. Eestlaseid kutsutakse ka nn vaikseks vähemuseks, sest meile pole loomuomane endale mingeid õiguseid nõuda või kusagile protesteerima minna. Me oleme omamoodi nähtamatud - saame keele enam-vähem selgeks, oleme valgenahalised ja hoiame ka rasketes või lausa ebaõiglastes situatsioonides enda suu kinni. Muidugi on see nüüd üldistamine, aga umbes nii see minu meelest on.
      Kui aga rääkida nendest immigrantide vihkajatest, kes PSi (nt kurikuulsat Teuvo Hakkaraist) valivad ja enda valiku üle südamest uhkust tunnevad, siis nende jaoks on sageli kõik sisserändajad vastikud, sest nad "varastavad" ära soomlaste töökohad jne. Siinkohal mainiksin veel ära, et oma uurimust tehes jäi mulle silma ka statistika sotsiaal- ja muude tugede kasutamise kohta, kus oli selgelt näha, et soomlased ise kasutavad neid ikkagi märksa suuremas mahus. Kas leidub välismaalasi, kes tulevad Soome, istuvad kodus ja käivad sotsiaalametist raha kerjamas? Jah. Kas leidub soomlasi, kes täpselt samamoodi kodus istuvad ja riigi rahade abil ennast elatavad? Jah. Ainult et soomlased saavad sageli rohkem raha, sest enamik toetustest on seotud taotleja eelneva sissetulekuga.

      Sai nüüd selline pikk ja võib-olla ka natu segane vastus, aga kuna pärast Soome kolimist on vähemuste teema mulle väga südamelähedaseks muutunud, ei saanud kohe kuidagi sulge pidama.

      Kustuta
  2. Anonüümne23.04.15, 09:11

    Aitäh, et viitsisid nii pikalt vastata, mina loen küll huviga. Selle teema üle olen ma ise ka mõtisklenud. Kuigi Soomega mind miski ei seo.

    Mul meenub, et mõni aasta tagasi vestlesin ühe oma vana klassiõega (ja tema on samast klassist, kust ka see kalevipojast rassist), kelle õde elas Soomes. Ta rääkis, kuidas õde õpib, saab mingeid toetusi ja tööl ei käi ega vist plaaninud minnagi. Mingeid skeeme igatahes ta seal aretas, kuidas toetusi saada, ilma et vahepeal kas minimaalselt või üldse mitte tööl peaks käima. Lisaks olevat nad telekamaksust kõrvale hiilinud. Sellest arenes meil elav diskussioon. Minu jaoks oli see mõistetamatu, et keegi peidaks televiisorit ja keelduks selle pealt maksu maksmast, samas kui vana klassiõe ja tema õe meelest oli see kõrvalehiilimine justkui auasi - et näe, ära tegime! Mulle tundubki, et paljud eestlased peavad taolist varastamist (ja mis see muu on, kui varastamine?) mingiks eriliseks kavaluseks ja rehepaplus on meil veres. Aga kui aafriklane rehepappi teeb, siis nagu kuidagi ei kõlba... Silmakirjalik veits.

    VastaKustuta