Nagu siin viimane kord mainisin, jõudsime abikaasaga lõpuks pildistama. Te ei kujuta ettegi, kui õnnelik ma selle üle olin, sest kõigi meie ühiste aastate jooksul pole Rauno soostunud minuga päris sellist õiget fotosessiooni ette võtma. Ma pildistan teda muidugi tema vastupanust hoolimata, aga et vähegi paremaid fotosid saada, võiks modell ikka kaasa mängida. Ja olgugi et tingimused polnud sugugi täiuslikud (hämar ilm + natuke liiga hiline kellaaeg) ning ma oleks pidanud targem olema ja rohkem statiivi kasutama, mitte ainult käest pildistama, jäin tulemusega enam-vähem rahule. Ütleme siis nii, et tehnilise poole osas on kõvasti arenguruumi, aga see õhkkond, mida lootsin saavutada, on vähemalt minu enda silmis neil piltidel täitsa olemas.
Rekvisiidid: 1969. aasta Impala –
Oksala peremehe esimene auto, mis ikka veel sõidab.
Koht: tee, mis viib Oksalansaarele, umbes kilomeeter meie praegusest kodust.
Riietus: ostsime Raunole küll hiljuti väga ilusa
slim fit ülikonna, kuid pildistama läksime ikka tema vana mustaga. No ei julgenud kuidagi enne pulmi seda riski võtta, et selle uuega midagi juhtuks.
No Comments Yet, Leave Yours!