4. märts 2019

"True Detective" / "Tõeline detektiiv" (2014–)

Olin kindel, et kirjutasin aastaid tagasi "True Detective'i" esimese hooaja kohta ja pidin lausa mitu korda googeldama, et veenduda, et seda postitust päriselt ei eksisteeri. TD'i esimene hooaeg kuulub kahtlemata minu lemmiksarjade riiulisse ja ma ei kujuta ettegi, miks see vaimustus siia blogisse ei jõudnud. Parandan oma vea, sest lõpetasin just TD'i kolmanda hooaja vaatamise.

Sissejuhatuseks nii palju, et TD'i kutsutakse küll sarjaks ja kõigil hooaegadel on sama autor (Nic Pizzolato), ent põhimõtteliselt on iga hooaeg iseseisev lugu, mida esitavad eri näitlejad jne. TD'i esimene hooaeg tuli välja 2014. aastal, millele järgnes juba 2015. aastal ka teine. Kolmandat hooaega tuli kauem oodata ja see jõudis ekraanile alles 2019. aastal. Etteruttavalt mainin ära, et pikem paus mõjus sarjale hästi.

Esimene hooaeg on sünge ja samas ääretult kaasatõmbav lugu sellest, kuidas politseinikud Rust Cohle (Matthew McConaughey) ja Marty Hart (Woody Harrelson) Louisiana soodes sarimõrvarit jahivad ning see sai koheselt klassikaks. TD'i esimest hooaega on võrreldud mõne suurepärase bändi esimese albumiga, mida on kirjutatud terve elu. Kuhu on pandud kõik, mis muusikutel anda. Nic Pizzolato andis esimesele hooajale oma hinge ja see annab tunda.
Pilt: Geek Insider
Pilt: Den of Geek
Ja ma tean, et see kõlab nagu vastik klišee, kui öeldakse, et näitleja on teatud rolli jaoks loodud, aga Matthew McConaughey puhul väidan seda igasuguse häbitundeta. Tema Rust on võrratu (loe: ärritav, sügav ja andekas).

TD'i teist hooaega ei oska ma hästi arvustada, sest jätsin selle pärast kolmandat osa pooleli. Pettumus oli tohutu, kuigi kahtlustan, et ühe krimisarjana paljude seas oleks see täiesti Harju keskmine. Aga esimese ja teise hooaja vahel on väga raske mingisugust kvaliteetset ühisosa leida. Ka teises hooajas võib näha tuntud nägusid – teiste seas Colin Farrell, Rachel McAdams ja Vince Vaughn –, aga staatilist ja segast lugu nad ei päästa.
Pilt: Rolling Stone
Kolmas hooaeg on hea. Mitte nii hea, nagu esimene, aga siiski üle keskmise. Tasuks teine hooaeg üldse ära unustada ja kolmandat esimese järjena võtta. Eri lugu, kuid tuttav pildikeel ja atmosfäär, mõlemas hooajas hargneb tegevus kolmes ajaliinis, kuritööd on seotud lastega jne. Sarnasusi on tõesti palju, kuid mind see ei häirinud.
Kolmandale hooajale puhub elu sisse eelkõige Mahershala Ali, kelle mängitud detektiiv Wayne Hayes on igas vanuses köitev. Selle suurimaks nõrkuseks on aga Wayne'i paarimees Roland West, keda esitab Stephen Dorff. Esiteks oli mul puhtesteetiliselt väga raske vana Rolandit tõsiselt võtta ja teiseks jääb Wayne'i ja Rolandi vastastikmõju kesiseks.
Pilt: Den of Geek
Pilt: Bustle
Nii esimeses kui ka kolmandas hooajas on paarimehed väga erineva iseloomuga, aga kui Rusti ja Marty puhul see kontrast toimib, siis Roland on nagu igav tapeet, mille taustal Wayne'i keeruline karakter paremini silma paistab. Wayne'i ja tema abikaasa Amelia (Carmen Ejogo) vaheline keemia on märksa tugevam.
Pilt: Polygon
Lõpp jäi minu meelest pisut lahjaks, kuigi on hästi läbi mõeldud ja jätab oskuslikult mõned küsimused lahtiseks. Aga ma ei taha siin spoilereid jagada, sest "True Detective'i" võlu peitub teadmatuses.

2 kommentaari:

  1. TD esimene hooaeg on nagu siis, kui loed ERITI haigelt head raamatut ja mida lehekülg edasi, seda kurvem on, et see saab läbi ja life will never be the same. mina jätsin teise hooaja juba teise osa juures pooleli, sest nothing will ever compare... siiski võtan nüüd sinu sõna peale kolmanda kavva!

    esimest korda olen siin ja mulle väga meeldib! aitäh!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh hea sõna eest! :) TD esimene hooaeg oli tõesti kogemus omaette. Varsti on õnneks aeg küps, et see uuesti ette võtta, sest üksikasjad hakkavad tasapisi ununema.

      Kustuta