GEP

Reedel näitas ETV teatrisõprade rõõmuks NO99 "GEP"-i, mis on üks minu lemmiklavastusi läbi aegade.
Kogu lugu on lahendatud mõnusa huumoriga, kuigi tegelikult peitub selles poliitilis-sotsiaalses tükis vägagi sügav mõte. "GEP" räägib meist kui surevast rahvast, kellest peagi saab tühi statistika.
Igas Eesti peres võiks olla kolm last, vähemalt kakski, siis oleks meil lootust püsima jääda.

Muide, minu meelest sobib Rasmus Kaljujärvele teatrilava teleekraanist palju paremini.
Loodan, et Eesti inimesed, ka need, kes teatrisse ei kipu, kasutasid võimaluse ära. Mina olin juba teisel ringil.

Parimaks stseeniks on minu meelest vaidlus eestlaste ning venelaste vahel ühes PR-firmas. Ja ka üksikema pilt reaalsusest, sellest, milline ühe ema elu olla võib.