Artiklis on toodud välja kaks väga erinevat terrorismi definitsiooni. Alan S. Rosenbaum ei jäta mingit ruumi terrorismi õigustamiseks, nähes selles "kavatsetud ründamist, et kahjustada, tappa ja põhjustada sihtmärk-populatsioonis nii palju kui võimalik ulatuslikku hirmu, valu ning paanikat eesmärgiga halvata ja/või hävitada inimesi, kultuuri, rahvust või tsivilisatsiooni."
J. Angelo Corletti defineerib seda aga järgmiselt: "Terrorism on katse saavutada (või takistada) poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku või religioosset muutust tegeliku või ähvardatud vägivalla kasutamisega teiste inimeste või nende vara vastu; selle käigus rakendatud vägivald (või selle ähvardus) on osalt suunatud ekisteeriva poliitilise või sotsiaalse korra destabiliseerimisele ( või säilitamisele), kuid on peamiselt mõeldud toimijate või siis nende, kelle nimel nad tegutsevad, eesmärkide või põhjuse avalikult kuulutamiseks; provotseerivate vastumeetmetega on terrorismi püüdluseks sageli, kuigi mitte alati, võita terroristidele ja nende eesmärkidele tähelepanu või põhjustada avalikku toetust."
Mind on terrorism huvitanud juba keskkooli ajast saadik. 11. klassis (2007. a) kirjutasin ka uurimistöö, mis kandis nime "Osama bin Laden ja terrorismi ajalugu" (suur tänu minu juhendaja Vesta Pillele). Seoses täna loetud artikliga mõtlesingi siin natuke kirjutada oma tööst ja selle tulemustest.
(ma ei hakka blogisse viiteid ümber trükkima, annan lihtsalt väikese ülevaate, panen siia vaid katkendeid oma tööst)
Sissejuhatusest:
Märksõnad "autopommiplahvatus", "enesetaputerrorist", “nulltolerants”, "tšetšeeni mässulised", "turvalisus”"jne on tulnud tänapäeva inimese teadvusse pärast 11. septembril 2001 toimunud terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele.
Tänapäeval võib USAsse sõidul tekkida probleeme isegi lutipudeli või kontaktläätsedevedeliku kaasavõtmisega. Nüüdseks on USAs tavaliseks saanud kottide pistelised läbiotsimised metroos, kontrollid teatrite, kaubamajade ja suuremate büroohoonete sissepääsude juures.
Tartu Ülikooli politoloogiaosakonna doktorant Ravil Khair Al-Din peab kahtlaseks seda, et USA kui suurriik, kes omab kõiki ressursse ja parimat luureametit, ei suuda tabada bin Ladenit. Ta arvab, et see on kaval taktika, hoidmaks inimesi hirmu all, sest “terrorismi sümboli” kadumisega võib inimestes kaduda ka ohutunne.
Termin "terrorismivastane sõda" võimaldas Venemaal ja USAl teha seda, mis oli varem kui mitte võimatu, siis vähemasti rahvusvahelise avalikkuse silmis taunitav . Kogumikust "Teada, mõtelda, unistada" leiab George Sorosi hinnangu, milles öeldakse, et "11. septembri kohutav terroriakt iseenesest ei muutnud maailma. Maailma muutis viis, kuidas Bush sellele terrorile reageeris, viis, kuidas ta seda ära kasutab ning kodanikuvabaduste piiramiseks ning maailma valitsema püüdlemiseks rakendab (lk 178)."
USA kaksiktornide hävitamise tõttu avanes Bushil võimalus kuulutada end suure rahva toetusega sõjapresidendiks, kes lubas lahinguvälja viia koduõuelt vaenlase pärusmaale, seega sai Bush ettekäände rünnata Iraaki. Pärast 11. septembrit muutus Venemaal peaaegu kohustuslikuks leida iga paugu juurest mõni Al-Qaedale viidata võiv asitõend. Venemaa suutis veenda maailma, et tšetšeeni terrorism paneb plahvatama elumaju. Tšetšeenia teine sõda omandas terrorivastase aktsiooni tunnusmärke ja "separatistide liidritele kasvasid ette Osama bin Ladeni habemed".
Otsustasin läbi viia küsitluse gümnaasiumiõpilaste seas, et näha terroristide ning tänapäeva kooliõpilaste mõttemaailmade erinevusi/sarnasusi. Küsitletavateks oli üks klass igast gümnaasiumiastmest.
Neil oli tarvis vastata eitavalt või jaatavalt 18 väitele, mis võtavad lühidalt (ja pealiskaudselt) kokku terroristide (mitte kõikide) maailmavaate. Küsitletavatel oli võimalus oma vastust kommenteerida.
Seda, et väideteks olid erinevad terroristide põhitõed, vastajad küsitlust täites ei teadnud.
Väited olid järgmised:
1) Kõrgema eesmärgi nimel on inimeste ohverdamine õigustatud.
2) Lääne inimestel pole mingit moraali.
3) Üks riik ei tohi teisi alaväärtuslikumaks pidada.
4) Iga inimene peab oma usu/veendumuste eest võitlema.
5) Vägivalla kasutamine eesmärgi saavutamiseks on lubatud.
6) Kaitsesõda on vajalik kohustus, et taastada au ja uhkus.
7) Vaenlane peab olema ette hoiatatud.
8) Maailmapoliitika loomisest ei tohiks välja jääda ükski riik.
9) Oma kultuurilist identiteeti peab säilitama.
10) Igal riigil ja rahvusel peab olema võimalus ise teha teda mõjutavad otsused.
11) Püha kohus kaitsta isamaad, see tähendab lüüa vastu.
12)... maksta kätte
13) ...otsida hüvitust
14)... ajada võõrvallutajad välja
15) Sõjategevuses ei tohi kannatada vanurid.
16) ...naised-lapsed
17) ...loodus
18)... mungad-nunnad
Ma ei hakka teile siia kõiki tulemusi välja kirjutama, kuid toon näite I väite tulemuste põhjal.
18 väitest 14-le vastasid õpilased jaatavalt, seega leidis püstitatud hüpotees "Lääne inimeste ja moslemite mõtteviisis pole suuri lahknevusi" osaliselt tõestust.
Vastustele tuginedes sain järeldada, et terroristide ja ülejäänud inimeste vahelised lahkhelid ei tulene niivõrd mõtlemise erinevusest, vaid hoopis sellest, missuguseid vahendeid kasutatakse oma eesmärkide elluviimiseks.
Minu meelest oli huvitav ka see, et ainus väide, mida toetati sajaprotsendiliselt, oli "Püha kohus kaitsta isamaad tähendab ajada võõrvallutajad välja".
Selline oli siis väike tagasivaade minu gümnaasiumiaegsesse uurimistöösse, mis oli protsessina tõesti väga huvitav. Kommentaaride lugemine oli kindlasti töö kõige lõbusam osa, eriti hullumeelsete kümnendike puhul, kes mulle igasuguseid "toredaid" meeneid paberilehtedele jätsid.
No Comments Yet, Leave Yours!