28. oktoober 2009

Meenutades Michael Jacksonit

Käisin täna Vanemuises MJ mälestuskontserti kuulamas. Mul olid minnes üsna suured eelarvamused, sest kahtlustasin, et tegu on tema nime järjekords ärakasutamisega. Pilet maksis 200/250 krooni, soodustusi polnud ning isegi sülelaste eest nõuti täishinda.

Tahan ära mainida, et MJ-d puudutavates asjades olen üldjuhul perfektsionist, sest Michael ise andis endast alati parima, seega peaksid kõik, kes tema nime kasutades üritusi organiseerivad, samuti veatuse poole püüdlema.
Ütlen kohe ära, et tänane õhtu ei olnud perfektne, kuid üritan virisemisele erilist rõhku mitte panna, sest jäin lõpuks kontserdiga siiski rahule.

Esitamisele tulid mitmed MJ kuulsamatest paladest, sealhulgas "Bad", "Thriller", "Billie Jean", "Man in the Mirror", "Smooth Criminal", "Earth Song", "Human Nature", "I'll be there", "Beat it", "Liberian Girl", "Heal the World" jne.
Mul on nii kahju, et laulmata jäid "Stranger in Moscow", "Childhood" ja "Dirty Diana". Need on minu lemmiklood, eriti MJ lapsepõlvelugu, mille kohta on ta ise öelnud, et tegu on tema kõige isiklikuma/ausama looga üldse.

Tantsuliste etteastete puhul jäi silma pisut lohakust. Oli ka säravaid tantsijaid, näiteks "Beat it" ajal oli kõige ees üks neiu, kes tõesti liikus MJ taseme vääriliselt. Üldiselt paistsid aga silma mitmed vead. Samas oli tore, et tantsimine üldse kavva võeti, sest eestlaste kontsertidele pole visuaalse poole rõhutamine väga omane, tavaliselt piirdutakse lihtsalt ilusate lauludega.

Hitte esitasid Jana Kask, Kristjan Kasearu Iris Vesik Uku Suviste, James Werts, Lauri Pihlap ja Soul Militia, Nordea Segakoor ja Dave Benton. Meestest meeldis kõige rohkem James Werts, kes lisas eestlaslikule showle sellist ameerikalikku esinemisvürtsi juurde (just see oli omane ka MJ-le).
Õhtu täheks oli aga Jana, tema "Earth Song" oli ülivõimas, vihane.
Kõige nõrgemaks jäid minu silmis Kristjan Kasearu esitused.

Mõnus oli see, et mida rohkem aeg edasi läks, seda soojemaks muutus publik. Lõpuks oli juba raske oma toolil püsida, sest oleks tahtnud püsti karata ja tantsima hakata. Pidevalt toetati esinejaid plaksutamisega ning lauldi isegi natuke kaasa (kuigi väga tagasihoidlikult).

Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid kaasa elasid kõik sama entusiastlikult. Väga võimalik, et mul ei tule enam kunagi võimalust Michaeli laule lives kuulata. Täna oli minu esimene kord ja vaatamata sellele, et esitajaks ei olnud MJ ise, kinkisid need lood ja sõnad mulle elamuse, mida ma ei unusta.

"Where there is Love, I'll be there"

             

No Comments Yet, Leave Yours!