Sa istud tema vastas, meenutades aega, mil te jagasite tohutult paljut - unistusi, hirme, lootusi. Te kuulasite ja arutasite, andsite nõu, tundsite muret. Vahel te lihtsalt vaikisite.
Nüüdseks on kunagine mugav vaikus muutunud piinlikuks. Te naerate erakordselt palju, kuigi keegi ei tee nalja.
Sa mäletad, et varem ei saanud jututeemad iial otsa, nüüd räägite te ilmast.
Minutid venivad vaevaliselt, piilud aeg-ajalt kella.
Sulle tundub, et sina oled see, kes on süüdi. Sina muutusid. Kaalud võimalust, et temagi süüdistab ennast. Või veel hullem, et ta ei taipagi. Ei taipa, et miski on paigast ära.
Ühes teises ajas, üks teine inimene.
Kõiges on süüdi karulauk
10 tundi tagasi
Lugesin seda ja mõtlen ringmängust. Nii lihtne. Ühel hetkel tuleb silt "Last Life" ja järgmisena "Game over". Tasuks mõelda, kas üldse on mõtet järgmist mängu mängida, kui algus ja lõpp on teada?
VastaKustutaMingid mälestused ju jäävad ilusa mängu algusest, juhul, kui neid mängu lõpp enda alla ei mata.
Vahel võidab, vahel kaotab.. See teine inimene, seal teises ajas..
Väga ilusti panid kirja selle.
Jah, mälestused...eks nende ilusate mälestuse säilimise nimel tuleb vahel vaeva ka näha, muidu võib tõesti kõik muu neist võitu saada.
VastaKustutaInimesed kipuvad rääkima, et mäletatakse ainult head. Tegelikkus maalib teistsuguse pildi. Ei tea, miks see nii on.
Anna aega Kadi! Aeg parandab kõik mälestused ära. Teisisõnu, ajaga me mõtleme oma mõtted uuteks. Sõltub inimesest, kuidas ta oma mõtteid mõelda tahab. Vahest tõesti mõned inimesed keskenduvad mälestustes halvale ja seepärast jääb halb mälestus.
VastaKustutaSiin sellest natuke lähemalt kirjas..
Loomulikult peab ka ise vaeva nägema suhete puhul, teisiti ei saagi. Aga kui suhe on vana, väsinud ja tuhm, siis paratamatult tekib käega löömise tunne. Ükskõik kui vastik see ka pole.
Ma tean, et armastad ajalugu ja Sa ei saa lubada endale faktide võltsimist, aga siiski.. Kus on see tõde ja õigus? Üks näeb suhet ühtmoodi ja teine teistmoodi.
Ma lodevusest olen koondanud kõik ühe suure virr-varr-mängu mütsi alla :) Nii lihtsalt on kõige kergem elu võtta.
Öeldakse, et sõprusele ja sõpradele käega ei lööda, nii ei taha minagi loobuda, kuigi vahel inimesed lihtsalt kasvavad lahku. Ja sellest on kahju.
VastaKustutaÕige sõprus on tõesti püha. Kuid aeg on selline, mis vahel lahutab ja vahel liidab. Lihtsalt peab leppima :)
VastaKustuta