***

Elo Tuglase päevik sai loetud. Tunnen temast puudust, sest tahes-tahtmata tekib kellegi päevikut lugedes autoriga side. Huvitav, kas Elo oskas arvata, et ühel hetkel annab keegi tema read trükki ja tema isiklikud mõtted saavad igaühele kättesaadavaks. Ehk oskas, sest tegu oli ju väga intelligentse naisega.

Meie ajal peavad aga tuhanded inimesed päevikuid, mis on suunatud kõigile. Mõni on vähem isiklik, teine rohkem.

Pinge kahe sõbra vahelises vaidluses pole kuidagi negatiivne, pigem värskendav. Tunnistan, et ehk meeldib mulle vaidlemine isegi liialt, kuid pigem vaielda liiga palju kui üldse mitte. Vaikimine  on iga suhte jaoks mürk.

Ajatust aiast