Kohustuslik kirjandus kõigile Soome kolijatele - "Suomesta, rakkaudella"

Sündinud nerd, nagu ma olen, tegin juba Eestis elades uurimustööd Soome ja selle inimeste kohta, toetudes eelkõige kirjasõnale ning raadiosaadetele.
Õige pea avastasin Yle raadio leheküljelt Roman Schatzin Maamme-kirja-nimelise jutusaate, mille eestvedajaks on juba aastakümneid Soomes elanud sakslane, kes on Soomes lausa kuulsuse staatuse saavutanud.
Samast saatest kuulsin, et Schatz on ka kirjanik, kes juba mitu raamatut välja andnud. Eriti jäi mulle silma "Suomesta, rakkaudella", mida tutvustatakse kui välismaalase vaadet Soomele ja soomlastele. Tegu pole mingi kuiva või püüdlikult objektiivse kirjeldusega, sugugi mitte. Schatz räägib maast, mida armastab ja rahvast, kes on saanud tema pereks, kuid seda kõike läbi terava, saksahõngulise huumoriprisma.

Eestist ma seda kahjuks ei leinud, kuid Mikkelisse jõudes tegin endale esimesel võimalusel kohaliku lugejakaardi ning minu rõõmuks oli kauaotsitud raamat riiulil täitsa olemas.

Kuna Schatzi teos on inspireeritud meie põhjanaabritest, võib peaaegu igast loost ka eestlaslikke jooni leida. Minu jaoks tegi see lugemise veelgi lõbusamaks.

"Suomesta, rakkaudella" on ka esimene mainimisväärse mahuga soomekeelne kirjandusteos (olgugi et piltidega), mille olen ette võtnud ja läbi lugenud. Ent puudulik soome keele oskus ei ole takistuseks, sest Schatz pole unustanud oma teose sihtgruppi - ühest suunast jookseb tekst soome keeles, teisest inglise. Mina eelistasin keeleõppe eesmärgil esimest, kuigi plaanisin ka inglisekeelse poole ära lugeda. Avastasin aga juba esimesi lehekülgi pöörates, et selleks polegi vajadust - ja oli küll uhke tunne.

Teatud lugudest libisesid silmad üsna kiirelt üle, kuid leidus ka selliseid, mis mind südamest naerma ajasid. Igasuguste bürokraatlike dokumendivirnade ning kuivade ja ebaoriginaalsete brošüüride kõrval on kahtlemata tegu geniaalse "õppematerjaliga" (ehkki toimetajatöö ja illustratsioonidega võiks natuke nuriseda), millega värskelt Soome kolinud inimene tutvuda võiks.

Üks stiilinäide, mis pärineb loost nimega "Vittu" (autori sõnul on tegu enimkasutatud soomekeelse sõnaga):

Koska suomalaiset ovat syvän uskonnollista kansaa, raamatullinen sanavarasto toimii useimmissa tapauksissa. Perkelettä, saatanaa, jumalautaa ja helvettiä käytetään lähes kaikenlaisissa yhteyksissä, ja ne antavat mukavan intensiivisen säväyksen. "En jaksa kuunella sinua." Sehän nyt ei kuulosta miltään, eihän?  "Saatana en perkele jaksa kuunnella sinua jumalauta!" No nyt siinä lauseessa on munaa!