Lasin sealt üsna ruttu jalga, kuigi iseenesest oli tegu toreda ja vajaliku ettevõtmisega. Mulle on kogu see rahvusvahelistumise jutt lihtsalt liigagi tuttav.
Päeva põhisündmuseks oli moeshow, kus võis näha moodi/rahvusriideid eri maailma nurkadest - Etelä-Savost Filipiinideni.
Paigal olid ka kohalikud koolid ning muud asutused, kellel on sisserändajatele midagi pakkuda. Pistsin mõned brošüürid kotti, kuigi tõenäoliselt pole minu keeletase veel piisavalt tugev, et kuhugi sisse saada.
Enam-vähem kõik kõned ja intervjuud, mis laval maha peeti, keskendusid sellele, et väikelinnale, kust paljud esimesel võimalusel lahkuvad, on sisseränne hädavajalik.
Nii on iga inimene, sh maahanmuuttajad, Mikkelile oluline. Vahelduseks oli täitsa tore näha, kui palju välismaalasi Mikkelis on. Mulle see meeldib - mida rahvusvahelisem, seda huvitavam.
Siin elab kokku umbes 1500 sisserändajat enam kui sajast maast, kes räägivad 70 erisugust emakeelt. Kõige rohkem on kolitud just peresidemete tõttu, mitte tööd otsides või põgenikuna.
Samas näitab statistika, et kuigi iga-aastaselt saabub siia suhteliselt palju välismaalasi, lahkub suur osa juba lähima paari aasta sees, eelkõige tööpuuduse tõttu.
No Comments Yet, Leave Yours!