Naabrid

Olen tähele pannud, et enamjaolt ümbritsevad meid soomlased. Enamik nägudest on aga jätkuvalt võõrad. Vaid üks meiega samal korrusel elav paarike on hallist massist eraldunud ja lausa üllatavalt hästi meelde jäänud.

Mees on soomlane, naine venelane. Mees on tõenäoliselt töötu, sest näen teda pidevalt väljas suitsetamas, vahet pole, kas hommikul, õhtul või mõnel muul ajal. Kui juhtub, et ukse valel hetkel lahti teeme, täidab suitsuhais koheselt terve meie esiku.
Tüüp jätab alati kännissä mulje, kuid kuna me pole palunud tal alkomeetrisse puhuda, siis sajaprotsendiliselt ma tema igapäevast joobeastet kinnitada ei julge.
Aeg-ajalt räägime juttu ka, nt sellest, miks meie koer nii väike on ja kas ta tõesti suuremaks ei kasvagi.

Oma abielusse suhtub naabrimees kerge huumoriga. Oleme üksteisele sisuliselt võõrad inimesed, kuid sellegipoolest kuuleme sageli naiste, eelkõige tema enda abikaasa pihta käivaid nalju.
Parimad jutud hoiab ta aga Rauno kõrvade jaoks - mingi meestevaheline värk ilmselt. Just paar päeva tagasi kõlas üks viimase aja markantsematest paladest: "Saa vähemmän pillua, mutta muuten mukavampaa elämä." Nii kaunisõnaliselt (saab küll vähem panna, aga muidu on elu ilusam) kommenteeris meie naabrimees seda, et tema naine on koos lapsega nädalaks Peterburi sõitnud.