Pean tunnistama, et ma ei tea sellest tõesti mitte kui midagi, ehkki suurte kunstnike nimesid olen siin ja seal lugenud. Aga palju ütleb üks nimi, kui asja põhisisuks on maalid, joonistused, fotod - looming? Ilma neid nägemata, vaid pealkirju lugedes, ei saa ju tegelikult midagi teada.
Meie ette olid asetatud erinevad maalid, pidime valima kaks endale meelepärast ja oma valikut põhjendama. Kümnete maalide seast jäid mulle silma just need, mille autoriks oli Eero Järnefelt. Mulle tundus, et see on märk sellest, et peaksin ennast tema tööde ja eluga kurssi rohkem kurssi viima.
Nüüd siis tean, et Järnefelt oli kunstnik (ja ka professor), kes maalis sageli maastikke või oma aja tähtsaid isikuid. Lisaks on ta ka 92 graafikateose autor. Inimeste kujutamisel on esile toodud tema tööde teravust ning sügavust, maastike puhul monumentaalsust. Ta armastas kasutada nii õli- kui vesivärve. Elu jooksul jõudis ta õppida nii Peterburis kui Pariisis, olles seega mõjutatud mõlemast kultuurist.
Ühe neist teostest, mis mulle hommikul silma jäid, leidsin ka Wikipediast kohe üles. Selleks on "Raatajat rahanalaiset" ehk "Under the Yoke" (1893), mis kannab endas kehvale saagile järgnenud raskuste varju:
Riikliku kunstimuuseumi varakambrites tuhnides leidsin aga veel teisigi maale, mida siin näidata tahaksin. Et autoriõigustega mitte jamada, jagan ainult linke:
"Kesäyön kuu" (Suveöö kuu) aastast 1889
"Pilviharjoitelma" (Harjutused pilvedega) (1893)
"Syysmaisema Pielisjärvelta" (Sügismaastik Pielisjärvelt) (1899)
"Vesileinikki ja rantakivet" (Meri-särjesilm ja rannakivid) (1895)
Vanema kunsti puhul on just sellises stiilis, st loodusest/maaelust tugevalt mõjutatud, teosed mulle alati kõige rohkem meeldinud.
Saatuse tahtel sai Järnefeltist esimene Soome maalikunstnik, kes mulle isiklikult midagi tähendab. Eks näis, kes on järgmine.
No Comments Yet, Leave Yours!