Eile oli oluliselt parem päev. Enamikul muuseumirahvast algas tänasest puhkus, seega majas oli keskmisest pidulikum hõng ja üksteisele sooviti mustmiljon korda häid jõule. Nii, nagu soomlastele meeldib inimesi igal võimalusel tervitada, tavatsevad nad üldse kõike head ikka pigem rohkem kui vähem üle korrata. Lõpuks sai igaüks juhatajalt uhke kinkekorvi, kust võis leida pähkleid, šokolaadi, komme, glögi ja muud maitsvat. Mulle oli see täielik üllatus.
Edasi läksin jõuluturule, kus olime klubiga eestlasi esindamas ja oma tegevust tutvustamas. Kohalikus lehes peaks lähiajal kahest Eesti päkapikust väike nupuke ka ilmuma.
Ühel hetkel selgus, et meie telgi kõrval olid samuti eestlased - siinkandis eksootiliste hõrgutiste (magusad mandlid jne) müüjad Tartust. Ma armastan selliseid kokkusattumusi.
Lõpuks hakkas aga nii külm, et ma lausa värisesin. Nüüd kannatan tagajärgede käes.
Proovin ennast vähemalt nii palju kokku võtta, et piparkoogitainas valmis teha, ikka seda Nami-Nami jõulupiparkookide retsepti kasutades.
PS. Tänasesse päeva mahub ka üks positiivne asi - väljas on lumetorm.
No Comments Yet, Leave Yours!