Talverõõmud

Sain vahepeal tervise enam-vähem korda, seega otsutasime täna kiirelt mootorsaaniga järvel paar ringi teha. Rauno oli mulle sellega nii kaua pinda käinud, et täna võtsingi lõpuks ette ja istusin ise juhikohale. Aga ainult väga lühiajaliselt, sest ükskõik, kui kõvasti abikaasa seda ka ei sooviks, ekstreemsuste armastajat minust ei saa. Temas on seda poolt niikuinii vähemalt kolme eest, nii et tõenäoliselt on paremgi, kui mina jalad maas hoian.

Ja no üldse oli täna selline päev, et sattusin isegi korraks kaamera ette, muidugi ilma igasuguse meigita ja pesemata juustega. 

Tegime väikese video ka, mis pole just eriti hea kvaliteediga, aga käib kah, saab kiirusest aimu ikka. Juba spidomeetri näidu põhjal võite kindlad olla, et sel ajal juhtis abikaasa ise.

Eile pildistasin esimest korda ka Rauno õekest, kes on lihtsalt nii ilus naine, et vaid mõne minutiga õnnestus üllatavalt palju häid võtteid saada. Kassipoeg oli ekstra boonuseks. See shuut tuletas mulle jälle meelde, kui väga ma inimeste pildistamist tegelikult naudin. Kui ainult modelle rohkem oleks.