Mõni võib-olla mõtleb, et mis see Eesti poliitika mind torgib, sest elan ju Soomes, aga no ei saa ma oma eestlusest üle ega ümber. Virtuaalmaailma kaudu käin tegelikult igapäevaselt Eestis ning seal elab ka suur osa minu inimestest, kelle heaolu mulle korda läheb. Pealegi olen jätkuvalt Eesti kodanik ning vähemalt praegusel hetkel pole mul plaanis oma kodakondsusest ka tulevikus loobuda. Ja muidugi loodan ikka veel, et äkki kolime kunagi Eestisse tagasi.
Aga et abikaasa sellelisele otsusele alla kirjutaks, peaks elatustase ikka kõvasti tõusma. Selleks peab midagi muutuma.
Kas ma reaalselt usun, et seekordsed valimised selle muutuse toovad? Ei, sest tegelikult polegi ju ühtegi tõsiseltvõetavat alternatiivi, ikka tulevad need samad erakonnad ja samad näod. See aga ei tähenda, et ei peaks häält tegema. Kuulun kindlasti nende inimeste sekka, kes usuvad, et kõige hullem valik on see, kui valik üldse tegemata jätta.
Valimiskompassi tulemustes polnud minu jaoks midagi üllatavat. Olen vaadetelt eelkõige sotsiaaldemokraat ning ütlesin selle juba ammu kõva häälega välja. See aga ei tähenda, et fännaksin automaatselt SDE-d, sugugi mitte, mida näitab ka antud erakonna nõrk protsendiline võit. Kui S. Mikser esimeheks sai, tekkisid mul nende suhtes teatud ootused, millest aga tänaseks enam suurt alles pole.
Õigupoolest puudub praegusel hetkel erakond, keda ma südamest valida tahaks (mida näitab ka valijakompassi tulemus). Võimalik, et annan nö protestihääle, st hääletan mõne parlamendivälise erakonna poolt või siis läheb see inimesele, keda tõesti austan, olgu tema erakond ja koht selle nimekirjas milline tahes.
PS. Minge valima!
No Comments Yet, Leave Yours!