Pildipostitus: sirel, sirel, sirel

Mõistan täielikult, et minu vaimustus ühest healõhnalisest põõsast võib mõnele lausa lapsik tunduda, aga ma ei saa sinna midagi teha. Ma armastan sireleid – nende värvi, lõhna, välimust ja seda mõnusat suvetunnet, mis nad endaga kaasa toovad, olgugi et meil sadas täna rahet ning tuul lükkas ümber vana maja hoovis seisnud telgid, lõhkudes ühe telgi katuse ning viies endaga kaasa ka suure klaaslaua, mis otse loomulikult katki läks. Jah, homne päev algab vägagi tõenäoliselt kõigi nende sadade, loodetavasti mitte tuhandete, kildude kokku korjamisega.

Kuulsin, et Eestis on sirel juba ära õitsenud, meil aga on nii külm, et vähemalt nädalakese võib küll veel sireleid imetleda. Midagigi positiivset selle koleda kevad-sügisese ilma juures.