13. november 2015

Mida muud võikski sellelt päevalt oodata

Kell lõi 00.00 ja minu telefon jooksis esimest korda täielikult kokku. Nii kokku, et Raunolgi läks aega, enne kui ta selle jälle toimima sai.
Telefoniga jamatud, tahtsin jätkata piltide töötlemist, kuid PS lõpetas toimimise, internet kadus ära jne. Otsustasin magama minna, teadmata, et see oli alles algus.

Hommikul saime teada, et meie kolimisplaanid lükkuvad taas edasi. Kui aus olla, tahtsin natuke nutta, aga hoidsin ennast tagasi.

Keetsin putru ja hakkasin sööma. Mõtlesin, et sirvin samaaegselt värsked uudised läbi, aga mul tuli seda otsust üsna ruttu kahetseda, sest niigi kehv päeva algus sai musti toone ainult juurde.

Olen blogis pagulasteemat teadlikult vältinud, sest võtsin juba ammu vastu otsuse, et püüan siia koondada eelkõige positiivseid mõtteid (sellest ka blogi nimi). Aga muidugi on tulnud ja tuleb kindlasti veel ette seda, et ma lihtsalt pean midagi ütlema.
See on vastik. Kogu see vihkamine, sõimamine ja alandamine. Viimasel ajal ei saa ma lahti tundest, et oleme ühe väga suure sammu tagasi astunud.

Igatahes vaatasin tänaseid uudiseid ja nägin pealkirja "Soomes keelas jõusaal immigrantidele sisenemise". Lootsin, et tegu on järjekordse liialdusega, millesarnased meedias kulutulena levivad, ning otsisin sama uudise soomekeelse versiooni üles. Kahjuks selgus, et sel korral pole tegu üksnes kõlava pealkirjaga, vaid tõesti leidub Heinolas jõusaal, mis sisserändajaid vastu ei võta. See ei ole üllatav, et koha omanik pärast talle tõenäoliselt ootamatult kaela sadanud meediatähelepanu öeldut pehmendada püüdis, väites, et taheti vaid teatada, et hetkel pole uutele liikmetele ruumi. Soomes mõistetakse (ja ongi juba mõistetud, vt nt siia ja siia) selline asi ilma mingi kahtluseta laiema avalikkuse poolt hukka.
Algse teksti sõnum on aga selgemast selgem ning panen selle ka siia üles, olgugi et see on kirjutatud soome keeles.
Foto: Yle
See uudis läks mulle eriliselt hinge, sest näib, et tasapisi ongi juhtumas see, mida olen nn pagulaspaanika puhkemisest alates kartnud. Et võõraviha muudkui kasvab ja lõpuks ongi "meie" ning "nemad", aga see viimane kategooria muudkui laieneb, vastupidiselt esimesele, kuhu kuulub ikka vähem ja vähem inimesi.
Kurb oli ka see, et märgates eestikeelse uudisloo all tervet hulka kommentaare, uskus mingi naiivne osake minu ajust ikka veel, et lugejad mõistavad toimunu hukka.
Ent suur osa tagasidest oli hoopis heakskiitev, stiilis "kui on must, näita ust". Ja olgugi et nimetatud jõusaal tahtis oma teatega eemale peletada justnimelt pagulasi (Heinolas paikneb suur vastuvõtukeskus), siis jutt käib ikkagi sisserändajatest üldiselt, mitte ainult varjupaigataotlejatest või neist, keda pole "õnnistatud" valge nahavärviga.

Mina olen täpselt samamoodi immigrant, seega tuleks mul ennast sellest kohast eemale hoida. Sama peaksid tegema ka väga paljud teised asjalikud ja heatahtlikud inimesed, kellega olen Soomes tutvunud. Mitte et keegi neist sooviks pärast sellist juhtumit oma jalga sinna tõsta, aga asi on põhimõttes.

Ma pole tegelikult ebauslik, aga 13 ja reede ei ole küll mitte ühelgi aastal minu ellu positiivset märki jätnud.
Foto: halloweenforum

No Comments Yet, Leave Yours!