16. märts 2016

Katariina Vuori, Janne Pekkala & Vesa Ranta "Saunakokaraamat" (2015) – midagi meestele

Paljud asjad on alguse saanud saunas ja nii ka see raamat. (lk 11)

Kui ma mõtlen kokaraamatutele, siis esimese asjana meenuvad mulle pastelsed värvid ja võrratult kaunistatud küpsetised. Kokaraamatuid on tegelikult igasuguseid, kuid harva satub kätte selline, mis lausa karjub, et osta mind ja vii mõnele mehele. Seda muidugi juhul, kui sel mehel on saun.
Arvasin, et ürgmeheliku kaanepildiga "Saunakokaraamat" on teos meestelt meestele. Mõte keriseahjus valmistatud toitudest raamat kokku panna kuulub aga hoopis Katariina Vuorile. Teda omakorda inspireeris juba lapsena see, kuidas vanaema suvila saunas latikat suitsetas.
Teekond põnevast ideest raamatuni võttis aastaid ning Katariina kutsus endaga sauna ka kokk Janne Pekkala ja fotograaf Vesa Ranta. Soome keeles ilmus "Saunakeittokirja" 2014. aastal.

Mulle pakkus "Saunakokaraamat" rohkem kui keskmine kokaraamat, seda eeskätt ehtsoomlasliku fotomaterjali tõttu. Vähemalt vanema põlvkonna soomlaste identiteet on tugevalt seotud nn suvilakultuuriga, mille puhul ei saa saunast üle ega ümber. Vesa Ranta fotod suudavad saunamõnude võlu käegakatsutavaks muuta. Need pole lihtsalt ilusad toidupildid, vaid peegeldus sellest nõiduslikust õhkkonnast, mille üks korralik saunaõhtu loob. Kõige rohkem meeldis mulle aga see, et fotodele jäädvutatud inimesed on päris. Vahet pole, kas nad on voldilised, saledad, karvased, siledad, noored või vanad. Ranta pildid 19 erinäolisest saunast, mida raamatu autorid külastasid, on ausad ja maalähedased.

Öeldakse, et kõik teevad viivad Rooma. Soomes viib väiksemgi rada varem või hiljem sauna. (lk 11)

Ma ei usu, et minust saunakokk tuleb, pigem loodan selles osas Raunole, kes armastab kerisel vorste grillida. Ent retseptidest rohkemgi nautisin saunade kirjeldusi ja nendega seotud lugusid. Saab piiluda nii tavalisse suitsusauna kui ka näiteks saunabussi ja jääsauna. Nii mitmeski saunas on leili visanud eestlastelegi tuttavad soomlased – Kammis aja maha võtnud Mika Häkkinenist kuni Lapimaal "Pasase pöidla pihve" maitsnud Urho Kekkoseni välja.

Soomes on hinnanguliselt 3,2 miljonit sauna (lk 187), seega "Saunakokaraamatusse" on jõudnud vaid murdosa siinsest vägagi rikkalikust saunakultuurist. Ent kõik vajalik on olemas. 

Tahaksin tegijaid kiita veel kahe asja eest. Raamatu lõppu on paigutatud indeks, mis aitab iga retsepti lihtsalt üles leida ning enne, kui lugejal lubatakse astuda ahvatlevasse saunatoitude maailma, jagatakse talle õpetussõnu. Saun on koht, kus näiteks ebasobilike nõude kasutamine võib väga halvasti lõppeda, seega pean peatükiga "Paar kulbitäit head nõu" alustamist ainuõigeks otsuseks.

Mina leidsin igatahes mitu retsepti, mida tahan proovida, ehkki tõenäoliselt ikkagi tavalises ahjus. Ja jään lootma, et Rauno võtab suvel ette ja üllatab mind ühe mõnusa saunaõhtusöögiga.

Verivorst tainakoorikus (lk 30)

u 1 kg verivorsti
pool potti peterselli
pool potti tilli
pool potti murulauku
pool potti basiilikut
10 lehte muretainast
1 pudel (u 2 dl) pohlakastet või pohlamoosi
1 muna määrimiseks

Lõika vorstid u kümneks ühepikkuseks jupiks. Peenesta maitseroheline. Rulli tainalehed veidi laiemaks. 
Pane iga tainalehe keskele 1–2 spl pohlakastet, lisa paras lusikatäis peenestatud maitserohelist. Pane vorstijupp kastme peale, keera tainaleht vorsti ümber ja näpi kinnituskohad hoolikalt vees niisutatud näppudega kinni. 
Määri vorstirullid munaga ja küpseta saunaahjus kõrge äärega tulekindlas ahjunõus isuäratavalt pruuniks.


No Comments Yet, Leave Yours!