Hevn / Revenge (2015)

Kui beebi majas, jääb meelelahutuseks vähe aega. Ent paar päeva tagasi võtsime ette ja korraldasime üle pika aja filmiõhtu. R. on USA filmitoodangule väikestviisi allergiline, seega otsustas ta hoopis ühe Norra linateose kasuks.
IMDb hinde põhjal oleksin mina midagi muud valinud, aga õnneks oli härra suhtumine leebem. Õnneks, sest "Hevn" oli piisavalt huvitav, et väga lühikeseks jäänud ööunest hoolimata ei vajunud ma poole pealt ära.

Esiteks Norra vaated. Neist ei saa "Hevni" puhul üle ega ümber. Minu Norra-vaimustus on selle blogi lugejatele ilmselt ammu teada, aga usun, et filmis nähtud vaated avaldaksid igaühele muljet. Kui peaksin välja tooma kogu loo parima osa, saaks esikoha loodus.

"Hevn" on põnevusdraama, mille keskmes on Rebekka (Siren Jørgensen – üritan sel näitlejannal ka tulevikus silma peal hoida), kes tahab oma enesetapu teinud õe eest kätte maksta. Rebekka süüdistab juhtunus hotellipidajast Mortenit (Frode Winther), kes elab pealtnäha ideaalset elu keset idüllilist maastikku. Rebekka kavatseb ta tappa, kuid lööb sobival hetkel araks. See aga ei tähenda, et mees puhta nahaga pääseks.

Süžee on iseenesest üsna etteaimatav ja keskpärane, kuid põhjamaine filmikeel pakkus nii mõnusat vaheldust, et ma ei nurise. See on film, mis sobib suurepäraselt üleväsinud inimestele, sest ei nõua eriliselt kaasa mõtlemist, aga samas ei teki sellist täiesti sisutühja asja vaatamise tunnet.
Nautisin ka keele ilu. Pidasin kunagi norra keelt õudseks, kuid ekraanil kõlas see mahedalt.

Soovitada ei julge, aga ise jäin rahule.