#raamatupoeesia

Eesti Päevaleht kutsus hiljuti lugejaid üles oma raamaturiiulis väheke segadust tekitama ja raamatuid mõtestatult virnastama:

Ülesanne on lihtne: sea raamatud virna nõnda, et nende selgadel olevad pealkirjad moodustaksid mõtestatud terviku. Lõpptulemuseks võib olla näiteks luuletus, (vaimukas) lugu, terav ütlus.

Mõtlesin kohe, et pean ka ühe virna kokku panema, aga kuna meil uues kodus raamaturiiulit veel pole ja kõik raamatud seisavad nukralt kastides, oleksin kogu asja peaaegu et ära unustanud ("Peast rase!", nagu ütleks Urmas Somelar). 

Õnneks avaldas EPL täna oma FB lehel valiku nn raamatupoeesiat, meil kallab õues vihma ja mina niikuinii ennast eriliselt liigutada ei jaksa, seega võtsin kastid ette ning proovisin midagi välja mõelda. Ülesanne oli üllatavalt keeruline, sest olen koju tegelikult väga vähe ilukirjandust hankinud ja ajalooraamatute pealkirjadest pole sugugi lihtne midagi poeetilist välja võluda. 

Öös on asju /
aja vaimud / surnud hinged / kuritöö ja karistus /
õigeks mõistetud saab iga hetk /
   nullpunkt /
paradiis

Lõpptulemus sai pisut sünge, aga see sobibki tänase sombuse ilmaga. Kui keegi on samuti sellise virna ehitanud, võib julgelt jagada. Hea meelega loeksin, milliseid lugusid teiste koduse raamatukogu pealkirjad jutustavad.