Mikkeli kesklinnas olid juba teist päeva käimas sügisesed Mikkomarkkinat ehk siis väga suur turg, kust võib leida igasugust pahna - kommivirnadest tolmukottideni.
Kuna meil oli seljataga stressirohke päev, otsustasime natuke patustada. Ostsime sellist "kiirtoitu", mida pakutakse Soomes igal tõsiseltvõetaval laadaüritusel. Pean silmas suussulavaid võis praetud rääbiseid (paistetut muikut).
PS. Ärge jätke krõbedaid sabasid söömata |
Googeldades leidsin nt sellise valiku ribasid |
Tarbitud rasvas saime sellise koguse energiat juurde, et otsustasime külastada pearaamatukogus just eile avatud näitust "Eilen, tänään, huomenna". Samuti kasutasime ära meile kätte pistetud kunstimuuseumi piletid.
Raamatukogus üles pandud ekspositsioon jättis külmaks, sest andis tunda, et väljapaneku taga seisavad harrastuskunstnikud. Samas oli sealne segapudru mingis mõttes huvitav, sest üksteise kõrvale olid paigutatud vägagi erinäolised tööd, mille koosmõju üllatas.
Kunstimuuseum oli liiga tühi, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Olen Eestis ära hellitatud (meenuvad KUMUs veedetud nädalad), midagi pole teha.
Vähemalt siiani on Mikkeli kultuurmaastik minu jaoks natuke nõrgaks jäänud. Ent see, kuidas püütakse kohalikke tegijaid meeles pidada ja nende töid tutvustada, on loomulikult positiivne.
Ebaõnnestunud telefonipilt Mikkeli kunstimuuseumist |
No Comments Yet, Leave Yours!