Mustad olid need jõulud ka seetõttu, et eelneval õhtul läksid kõik asjad mingisse sasipuntrasse - graafikud ja plaanid lagunesid, tuju langes.
Peohommikul ärkasin aga enam-vähem hea tujuga ning minu kauaoodatud eestipärane jõululaud kukkus täitsa normaalselt välja.
Mul oli terve aeg nii kiire, et ei jõudnud kaameratki kätte võtta ning koogist tegin pilti alles hilisõhtul, mil sellest vaid pool alles oli. Retsepti leiab siit (Milkat mul polnud, seega keerasin vajaliku segu 70% šokolaadi kasutades ise kokku).
Talvine jõulukook, mis sulas suus |
Reedel tuli võidelda, et poeriiulite vahele liikuma mahtuda. Lihajärjekorras seisime mitukümmend minutit.
Ilmselgelt suutsin olukorra veel hullemaks muuta. Tahtsin osta klementiine: pakkisin neid paari kilo jagu kilekotti, panin meie korvi ja lasin ise jalga, et ruttu teises poes ka ära käia. R. läks pikka-pikka järjekorda ootama. Kassa juures selgus, et olin klementiinid kaalumata jätnud.
See nägu, millega Rauno mind autos vaatas, oli hindamatu. Järgnes elav kirjeldus sellest, mis pilgu poemüüja talle saatis ning kuidas ta ei julgenud seljataha isegi mitte piiluda, sest järjekorras oli veel mitukümmend inimest. Ma ei osanud muud teha, kui naerma hakata. See kaalumise probleem on ehe näide minu tuulepealisusest. Ma ei suuda ümber õppida, sest Eestis üldjuhul ei kaaluta juurikaid ise ning sama süsteem on ka siinses Lidl'is, kus sageli käime.
Nüüd oleme maal, koristame ja teeme oma teisteks, nn p ä r i s jõuludeks ettevalmistusi. Üks ebaõnnestumine on juba selgunud - see lauamäng, mille R. väikevennale ostsime, muretseti siia majja eile ka täiesti iseseisvalt. Ülejäänud kinkide osas olen jätkuvalt lootusrikas. Ilmselt tulevad need teisedki jõulud mustad.
Ja 28. detsembril Eestisse. Loen juba päevi.
Häid pühi! Hyvää joulua!
Mõnusat pühade jätku!L
VastaKustutaLoen Su blogi, sest hästi kirjutatud ja hea on teada saada, kuidas eluga kohanemine võõras riigis läheb. Ise olen Soomes paar korda aastas, ajutiselt, hooajatöödel.