Kümme käsku või maailma ajalugu?

Teatud päevadel, kui me isegi ei ürita kodus soome keeles rääkida ning mul ei tule kooli ronida, võiksin peaaegu ära unustada, et elan nüüd Soomes, mitte Eestis.
Ilm on samaväärselt kehv ja ebastabiilne, rahvas käib tänaval üldjuhul tuima näoga ringi ning jalutuskäigule minnes tuleb vastu pigem üksikuid vanainimesi kui lastega noorpaare.

Ent siis avan värske päevalehe ning üheksal juhul kümnest meenutab mõni artikkel või uudisnupp koheselt, et ehkki kilomeetrite mõõtes pole Eesti sugugi kaugel, erinevad siinsed väärtushinnangud minu kodumaast ikka tunduvalt. Nii heas kui halvas mõttes, kuidas kunagi.

Tänases Hesaris ilmunud "Lukion historia sytytti sanasodan" tegi täpselt seda. Nimetatud uudis, mis käsitleb Soomes kavandatavat gümnaasiumiastme tunnijaotusplaanide uuendust, algab küsimusega: "Mis on gümnasistidele vajalikum, kas kümme käsku või teadmised maailma ajaloost?" Ja see pole mingi iroonia, vaid päris tõsine küsimus. Mainitud uuenduse versioonidest kõige äärmuslikum kaotaks kohustuslikud ajalootunnid üldse ära, kuid usuõpetus, mis on ka gümnaasiumiseadusse sisse kirjutatud, jääks igal juhul alles.
Õnneks on nii radikaalse muutuse läbiminek ebatõenäoline, kuid ainuüksi see fakt, et selline variant ülepea välja pakuti, paneb minusuguse paganliku eestlaste kulmu kergitama.

Tänane päev üllatas ka erakordselt hea ilmaga (päikesepaiste ja vaikne lumesadu - nagu postkaardil), mida mina aga lähemalt maitsma ei pääsenudki, sest otsustasin hoopis koristamise kasuks.

Muuhulgas jõudsin ka jõulukingiks saadud pastamasina ära proovida. Näpud olid juba mõnda aega sügelenud, kuid kuna suutsin kogu selle värske pasta valmistamise protsessi oma peas nii keeruliseks mõelda, läks paar nädalat aega, enne kui asja lõpuks ette võtsin. Ja see polnud üldse nii raske. Success!