Ilusad majad

See ei üllata ilmselt kedagi, et minust kohe pärast ühe "Downton Abbey" osa nägemist selle sarja suur fänn sai, aga et isegi Rauno ühtki osa vahele ei jäta!? Minul jäi küll suu ammuli.

See on ka enam-vähem ainus sari, mida mõlemad huviga jälgime. Ja meil ikka annab neid otsida, sest sageli tundub, et tuleme kahest eri maailmast.

Mina ei saa brittide sarju ja filme vaadates kohe kuidagi silmi sellelt arhitektuurilt, mis kõiki neid draamasid ja armastuslugusid ümbritseb. 

Esiteks siis Highclere'i loss, kus filmitakse Crawley'de perekonna elu:

Loss asub Hampshire'i maakonnas ja kuulub Carnarvoni krahviperekonnale. Praegune loss on ehitatud vanema, keskajast pärineva hoone asemele ning kuni 19. sajandini oli tegu klassikalise ruudukujulise mõisahoonega. 1839-1842 läbis hoone uuenduskuuri ning sai oma tänapäevase näo.

20. sajandi I poolel sattus Highclere'i lossi saatus suurte võlgade tõttu ohtu. Teatud maksud 1920ndatel lihtsalt nii kõrged, et kui lossi tollane omanik, innukas egüptoloog George Herbert, 1923. aastal suri, sattus tema pärija tohututesse võlgadesse, mille tänapäevane väärtus oleks umbes 30 miljonit naela. Kriisist suudeti siiski väljuda, tehes rahaks hunniku kunsti (sh ka nt da Vinci töid), ehteid jne. 1926. aastal Christie's oksjonimajas toimunud müüki on nimetatud sajandi suurimaks. 

2010. aastal alguse "Downton Abbey't" võib Highclere'i jaoks tõeliseks õnnistuseks pidada, sest 2009. aastaks oli loss üsna nutuses seisus - laed varisesid ja vähemalt 50 tuba polnud enam kasutuskõlblikud. Parandustööde hinnangulised kulud ulatuvad miljonitesse naeladesse, kuid tänu sarja populaarsusele on lossi külastajate määr lausa ulmeliselt tõusnud ning juba 2012. aasta lõpus teatasid selle praegused omanikud, et suurenenud tulude tõttu saavad nad remondiga pihta hakata.

"Downton Abbey't" vaadates meenus mulle kohe ka minu teine suur lemmik - "Uhkus ja eelarvamus", mille 2005. aasta ekraniseering samuti rohkelt silmailu pakkus.

Eriti eredalt jäi meelde Mr. Darcy kodu, Pemberley, mida tavaelus Chatsworth House'i nime all tuntakse. Nimetatud mõis asub Derbyshire'i maakonnas ning on juba aastasadu Cavendish'i perekonnale kuulunud.

Vastupidiselt Highclere'i lossile pole Chatsworth hätta sattunud, pigem vastupidi, seda on korduvalt UK parimaks maamajaks valitud. Avastasin, et "Uhkus ja eearvamus" pole sugugi ainus film, milles Chatsworth'i silmata võib. Sellesse nimekirja kuuluvad ka nt "The Duchess" (2008), "The Wolfman" (2010) jne. BBC on Chatsworth'i mõisast isegi kolmeosalise dokumentaali kokku pannud (mille kavatsen esimesel võimalusel ära näha).

Loomulikult ei saa tähelepanuta jätta ka teist "Uhkuses ja eelarvamuses" silma paistnud hoonet. Selleks on hiiglaslik Rosings Park, mida Mr. Collins igal võimalusel kiitis ja imetles ehk siis Stamfordi linna lähedal paiknev Burghley House. Mulle isiklikult meeldib nn Pemberley rohkem, aga võimas on see 16. sajandist pärinev loss (sest ma ei suuda muud sõna kasutada) kohe kindlasti. Sama keelt räägib Burghley House'iga seotud linateoste nimekiri, mis Chatsworthile pika puuga ära teeb.

Ülepakutud? Jah. Liiga suured? Jah. Muinasjutulised? Jah. Mida kõike annaks, et saaks ühe korraliku Inglismaa reisi ära teha. Õnnelikku lotopiletit, palun.

PS. Kõigist kolmest leidub internetiavarustes kordades imposantsemaid jäädvustusi, kuid mina piirdusin siin vaid nendega, mis Vikipeedias üleval.