Suvi, aeglased minutid ja suur pakkimine

Kui Kesk-Soomes kerkib temperatuur 30 lähedale, siis on suvi päriselt kohal. Kusagil läänerannikul tuli täna küll rahet, kuid siinne taevas püsib vähemalt praegu helesinisena ning eelmise nädala talvised päevad on unustatud.

Ilmselgelt ei saa sellist suve, mida siin kandis nii harva näeb, raisku lasta. Kohe, kui koolist minema sain, sõitsime järve äärde ilma nautima. Me polnud seal sugugi ainsad ning mõned hullud käisid juba ujumaski ära. Mul oli ausalt öeldes valus vaadata, sest järvevesi tundub mulle veel kesksuvelgi liiga külm.

Nädalavahetus möödus ootusärevusega täidetud udu sees ning sama jätkus ka täna. Keha istus koolis, kuid mõtted olid kaugel ära. Homme saab minu pooleaastane kursus Mamk-is mitteametliku lõpu. Järgmisel reedel tuleb veel kaks eksamit üle elada ning siis on päriselt kõik. Jääb ainult praktika.

See koolitus, olgugi et nii lühike, omamoodi päästis mind sellest mustast august, kuhu pärast Soome kolimist sattusin. Soome keele kasutamine ei tekita enam piinlikkust, leidsin esimesed kohalikud sõbrad, tutvusin inimestega Hiinast, Venemaalt ja isegi Ida-Virumaalt (jah, selleks tuli mul Soome kolida). Mis kõige tähtsam, see seltskond tegi mulle selgeks, et ma ei pea siin Soomes nullist alustama ning ennast puuduliku keeleoskuse pärast alaväärtustama. Need on olnud kuus ilusat kuud, just nende karvaste-suleliste inimeste tõttu.

Ent mind tabanud siil-udus-päevad ei tulene vaid koolist. Homme sõidame õhtuse laevaga Tallinnasse ja sealt edasi Kreetale. Lõpuks ometi jõuab see kauaoodatud puhkus kätte (ehkki aeg lihtsalt ei lähe edasi, aga parem hilja, kui mitte kunagi). Graafik on meil jälle üle keskmise mõistusevastane. Lähen homme kümneks loengusse, sealt kursakaaslastega "viimsele lõunasöögile" ning seejärel lippan koju, et pakkimisega lõpetada. Enne sadamasse suundumist tahaks veel ruttu IKEA-st läbi käia, sest üks kinkekaart kutsub kodu sisustama.

Laev väljub 21.30 ja saabub 23.55, kusjuures lennujaamas tuleb olla juba kell 4 hommikul. Ehk siis appi-appi. Vähemalt ei pea mina roolis istuma, st elu on isegi lihtne. Südaööl jõuab ka R.-i 25. sünnipäev ametlikult kätte ning võime ainult loota, et me tähistamist kogemata maha ei maga. Šampusepudelid on igatahes pakitud.
Koju jõuame 28nda õhtul - luban esimesel võimalusel siin muljeid jagada.

Uudistes hirmutatakse kõva äikesetormiga. Uskuge või mitte, aga ma täitsa ootan.

PS. Oleme nüüd nii suure hoolega toitumist jälginud, et ei suuda neid taevani kiidetud Kreeka salateid äragi oodata. Nämm.