Loengus juhtus

Tavaline koolipäev. Rääkisime Euroopa Liidust ja selle käekäigust. Lõpuks jõudsime välja maailma ajaloos silma paistnud juhtideni ning lektor palus igaühel esitada näite mõnest liidrist, kes on meie meelest palju saavutanud. Kõlasid erisugused nimed - Churchill, kuninganna Silvia, Mannerheim. Mulle torkas esimesena pähe Nelson Mandela.
Siis aga võttis I. (noor venelanna) meie rühma sõnatuks, pakkudes välja Stalini. Kohatu vaikus täitis kogu ruumi, eriti piinlik paistis olevat meie noorel lektoril, kes on ise samuti Venemaalt pärit.

Edasi muutus asi mõnevõrra koomiliseks. Kõigil tuli oma "kangelast" teistele lähemalt tutvustada ja selgitada, miks nad just tema valisid. Lektor ei soovinud silmnähtavalt I.-le üldse sõna anda, kuid muud ei jäänud üle. Mul oli hetkeks raske ennast vaos hoida ja mitte (kõigile ebameeldivat) vaidlust alustada, kuid suutsin siiski suu kinni pidada ja lihtsalt kuulata. 

I. põhjendas oma valikut suhteliselt tüüpiliselt - Venemaa tõusis Stalini ajal suurvõimude sekka, agraarmaast sai industriaalmaa, majanduslik edulugu jne. Samas kiitis ta teda ka vähese korruptsiooni ja bürokraatia eest. Ok. Juba oli raskem mitte midagi öelda, kuid sain hakkama. Mäletan, kuidas üks I. väidetest algas umbes nii: "Ta vastutas küll miljonite surma eest, kuid..." No andeks, aga kui seda "suurt" juhti selliste lausetega kirjeldada tuleb, siis ehk mõnes teises nimekirjas.

Muide, I. on juba mitu aastat Soomes elanud, väldib meie idanaabri uudiskanaleid ja omab kahekordset kõrgharidust.

Hiljem kuulsin, et loengu järel oli lektor ta kõrvale kutsunud ning soovitanud Soomes Stalini kiitmisega ettevaatlik olla.

It's a funny world.